end nüüdsest tema õigusjärglasena. Samal aastal paljastati esimene Makedoonia aristokraatide vandenõu Aleksandri vastu, mille tagajärjel lasi Aleksander tappa Parmenioni. 330 327 vallutati Iraani idaosa (Partia jt piirkonnad) ja Kesk-Aasia (Baktria ja Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga Porose väge. Peagi keeldusid aga sõjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud 326 asuma tagasiteele.
sõjaelevantidele). Babülon tervitas Aleksandrit vabastajana. Siis vallutas Aleksander Suusa ja tungis edasi itta – päris Pärsiasse ja vallutas Persepolise. 330 tungis Aleksander Meediasse ning kogu Pärsia impeerium oli Aleksandri kontrolli all. Ta kuulutas end Pärsia kuningaks ja otsis kohalike aristokraatide toetust, määrates samas paljudesse ametitesse kreeklasi-makedoonlasi. Tungis edasi Kesk-Aasiasse, Baktriasse ja Sogdianasse. Aleksandri vastased vandenõud - tüli proskynesis-e pärast (vabad kreeklased-makedoonlased keeldusid Aleksandri ees maani kummardumast). 327 abiellus Aleksander Baktria valitseja tütre Roxane-ga. 327 tungis Aleksander Indiasse, lootes jõuda peatselt maailmaookeanini. Jõudis Induse jõeni. Asutas linnu, Nikaia ja Bukephala. Sõdurid keeldusid peatselt edasi tungimast. 326 lõppes 8 aastat kestnud Aleksandri sõjakäik, mille käigus vallutati suur osa toonasest oikumeenist. Osa väest naases laevadel, osa mööda maad.
faalanksisse. Pidi taotlema eliidi lojaalsuse, sõjalistes ametites oli makedoonialased, aga tsiviilametites oli kohalikud. Ta pidi käituma nagu Aasia kuningas. Tema muutuine pärsia kuningaks, hakkas kandma avalikel puhkudel pärsia päraseid riideid (mitte kreeklaste ees), Roxana oli kesk-aasia päritolu, paksu pahameelt makedoonlastel ja kreeklastel , nõudis seda etiketti et kuninga ees maani maha kummardama. Proskynesis. Aasialastele oli see normaalne , kreeklastele ja makedoonlastele tundus see alandav, tugevad konfliktid, kes keeldusid seda tegemast. Tema iseloom oli, ta oli endast ülimal heal arvamusel, talle oli omane selline äkiline meelelaad, oli pahe joomisega, allikatest hästi teada, et pidutsused kestsid hommikutundideni. See tekitas konflikte ja tekkis ka küsimus, et see enda esinemine, kas see oli tingitud aasialaste moodi käitumisest, või ta hakkas hulluks minema. Võisid kombineeruda.
327. a. abiellus ta Sogdiana üliku Oxyartese tütre Roxanaga. Samal ajal teravnesid suhted makedoonia aristokraatidega, mida võimendas Aleksandri äkiline meelelaad ja süvenev joomarlus. Nii tappis kuningas joomapeol ägestudes odaheitega ühe oma lähima kaaslase Kleitose (328. a.). Eriti vastumeelne oli Aleksandri nõue, et tema ees tehtaks pärsia kombe kohane, kuid kreeklastele ja makedoonlastele alandavana näiv maani kummardus proskynesis. See viis uue vandenõuni ja tõi kaasa Aleksandrit saatva kreeka ajaloolase, proskynesist vastustanud Kallisthenese (Aristotelese õepoja) surma. 326. a. tungis Aleksander Kesk-Aasiast Induse tasandikule, kus talle astus vastu kohalik kuningas Poros. Suur lahing Porosega peeti Induse lisajõe Hydaspese kaldal ja 46
annaabi.ee 
