aastatel 1916 1922. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Loobuti ühtsest stiilist, prooviti rabada uudsega. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Tunnused: mänguline, pilkav, provokatseeriv. Eelistatud juhuslikud väärtusetud materjalid. Mässumeeleolud levisid pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. John Heartfield (1891-1968) Adolf - supermees. 1932. Duchamp kasutas sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest
mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Francis Picabia. Raoul Hausmann. Raoul Hausmann. Armastuse paraad Meie aja vaim Dada võidab! Schwitters. Merzbild Schwitters. Heartfield. Adolf - nr. 29a Merzbau supermees Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. Georg-Rainer Treufeldt 12B
ja mõtlema teisiti kui enne. Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Sõja ajal arendas neid üksildasena Hannoveris töötanud KURT SCHWITTERS (1887-1948). Tema teosed on kommertstrükistest kollaažid ja juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Sõjas lüüasaamise järel levisid protesti- ja mässumeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE GROSZ, (1893-1959), oli graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli ühendatud vastavasuunaliste hüüdlausete ja loosungitega. Pisut hiljem, 1920-ndail aastail, kasvas sellest pinnasest JOHN HEARTFIELDi (1891-1968) fotomontaazikunst, mis asus võitlusesse tärkava fašismiga.
Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dadaistid ise eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Dadaism levis eelkõige trükistena (ajakirjad, plakatid), millele anti enneolematult rahutu trükitehniline kujundus. Sõjas lüüasaamise järel levisid mässu- ja protestimeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevuka sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Dadaismi ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Dada oli üks võimalus kunstiliselt vastanduda sõdivale Euroopale, kuid mitte ainus. Itaalias tekkinud nn
Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks (nimi tuleneb sõnast kommerz). Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud Merzbau, segasevõitu konstruktsioon, millesse ta koondas sõpradest-tuttavatest mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis