poliitilise varjupaiga. Seal hakkas ette kavandama järgmist riigipööret, kuid võimud said sellest aegsasti teada ja arreteeriti ~800 inimest. Reformid ja kampaaniad *Riigiuuenduse ideeliseks aluseks oli rahvustervik, riiklik ja rahvuslik üksmeel, korporatiivsus, majanduse riiklik reguleerimine. *Asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda-inimesed oli koondatud elukutsete järgi; kk pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid *propagandakampaaniad nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetgevuse kontrolli all hoidmine -esimene suurüritus- nimede eestistamine -eesti lipu levitamise kampaania -kodukaunistamise kampaania -hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine Rahva heaolu kasvas Pehme diktatuur *1936.a. kiitis rahvas heaks kutsuda uue põhiseaduse koostamiseks kokku 2-kojaline Rahvuskogu *1.jaanuar 1938 jõustus EV kolmas põhiseadus *Uus põhiseadus
jätta. Järsku saabusid suured politseijõud ning kõik koosolijad vangistati. Mässuplaani ilmsikstulek paiskas vabadussõdalaste liikumise põrmu. Kokku arreteeris politsei 772 inimest. Propagandatalituse organiseeriminisel täideti kõik ajalehed vandenõudlasi hukkamõistvate artiklite ning valitsust tänavate, õnnitlevate ja tunnustavate tervituste ja telegrammidega. Valitsuse autoriteet tõusis järsult. Rahvuslikud propagandakampaaniad Vabadussõdalased olid erakordselt silma paistnud oma rahvusliku meelsuse ja isamaa- armastuse allakriipsutamisega. Kõik pidi olema rahvuslik ja isamaaline: majandus, poliitika, kultuur, eluviis, kombed, inimeste omavahelised suhted jne. Isegi moes ja levimuusikas taunisid nad välismaiseid mõjusid. Nähes aga, kui väga läks eesti rahvale südamesse vabadussõdalaste rahvusluse ja isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa
asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped
Oli ka kirjas, et kohtuvälised repressioonid on NL-s mõeldamatud. 1936 konst-s oli sõnaselgelt kirjas see, et iga liiduvabariik võib vabalt NL-st välja astuda, sellist võimalust tegelikult ei eksisteerinud. Samasugune kahepalgeline oli ka NL igapäevane, tegelik elu. Ühest küljest ainuisikuline diktatuurivalitsus Stalini poolt, samas terror, repressioonid jne, aga ka maj allakäik, põllumaj täielik ruineerimine, ääretult vilets elatustase. Teisest küljest propagandakampaaniad, plakatid, tähtpäevad jne. Tundub tagantjärele, et kui igapäevast elu vaadata ja näha, et see on vilets ja näidatakse ilusaid plakateid, miks peaks inimene seda uskuma- aga 30ndate lõpus andis selgelt tunda, et noorem põlvkond laseb tõepoolest end sellest mõjutada, usub vähemalt osaliselt riiklikku propagandat. Riigi, NL tähtsustamist, selle üle uhkuse tundmist, oskas Stalin oma propagandakampaaniates suurepäraselt näidata. Suurte saavutustena kuulutati välja mitte kõige
annaabi.ee 
