· vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. · Kümakahjustused tekivad,kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. · Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele,mistõttu viimased deformeeruvad. · Vahelduva sulatamise-külmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkivad plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkega proovikehas. Soojajuhtivus · Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestad. · Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. · Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem). Soojamahtuvus · Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. · Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% . · Väga suure soojamahutavusega on vedelikud.
vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad. > Vahelduva sulatamisekülmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkinud plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkinud proovikehas. > Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus > Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestada. > Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. > Soojaeriuhtivus on sooja hulk dzaulides (J/s), mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis kui temperatuur on 1 kraad(K). Tähis lamta, ühik W/m 0K.
seosed. Eeldatakse klassikalises pinnasemehaanikas lineaarset seost kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Võrreldes liketeimiga Ehitiste all mõjuvad pinged tunduvalt pikema aja vältel. Seejuures võivad savi pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on on kolmtelgsel survel pingeseisund proovikehas ühtlasem. Teatud tugevusomadused muutuda. Nii pinnase tihenemine kui ka kolloidide ühtlane ja isotroopne poolruum. konsentratsioon esineb ainult proovi otstes, seega ei mõjuta see tulemusi, kuna vananemine põhjustavad tugevuse tõusu. Tugevusele lähedaste nihkepingete Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse purunemine toimub keskosas
tagant kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust. Täiuslikemad seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu muutust, poorivee survet proovi keskel ja muuta automaatselt vastavalt kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Võrreldes lõiketeimiga on kolmtelgsel survel pingeseisund proovikehas ühtlasem. Teatud kontsentratsioon esineb ainult proovi otstes. Kuid kuna purunemine toimub keskosas, ei mõjuta see tulemusi. Proov saab puruneda kõige nõrgemat pinda mööda. Oluline eelis seisneb võimaluses reguleerida kraanide avamise ja sulgemise teel teimi erinevatel etappidel vee väljavoolu pinnasest. Kolmtelgsel survel on otseselt teada horisontaal- ja vertikaalpinged. Proovikeha purunemine toimub mingit kaldpinda mööda.
annaabi.ee 
