Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
79. Galvaani elemendi toimispõhimõte. Danielli element. galvaanielemendis toimuv seal kulgevad keemilised muutused ainetes iseeneslikult protsessi tulemusena tekib elektrivool ning süsteemi vabaenergia väheneb Danielli element: 80. Kütuseelement. Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel Kütuseelement toimib analoogiliselt elusorganismidele genereeritakse prootonpotentsiaal - negatiivset laengut omavatele osakestele läbimatu membraanide kasutamise teel 81. Elektrolüüs. NaCl elektrolüüsi näitel. Elektrolüüsil liiguvad anioonid anoodile, kus nad loovutavad elektrone, katioonid aga katoodile, kus nad liidavad elektrone Elektrolüüsi tulemusel redutseeritakse katoodil süsteemi oksüdeeritud komponendid (millel on suurim elektroodipotentsiaal) ja
Primaarsed transportsüsteemid on otseselt seotud kas keemiliste või fotokeemiliste reaktsioonidega. Nende süsteemide töö tulemusena tekkiv elektrokeemiline ioonpotentsiaal on kasutatav sekundaarsete transportsüsteemide poolt. Primaarseid transportsüsteeme jaotatakse nende toimimise alusel: 1) klass 1 hingamise (või fototroofsetel bakteritel ka fotosünteesi) käigus toimuv H + ioonide translokatsioon, mille tulemusena tekib membraani sise- ja välispinna vahele prootonpotentsiaal. 2) klass 2 komponendi membraani läbimisega kaasneb ATP süntees või hüdrolüüs. Siia kuuluvad F tüüpi ATP süntaasid (F1F0 ATPaas), mis on seotud primaarse energia konversiooniga ja mis toimivad mõlemas suunas. Oksüdatiivsel fosforüleerimisel (hingamisahel) sünteesivad nad ATP-d prootonite rakku pumpamisel. Fermenteerimisel luuakse aga plasmamembraani elektrokeemiline potentsiaal prootonite väljapumpamisel ja sel juhul toimub ATP hüdrolüüs.
Primaarsed transportsüsteemid on otseselt seotud kas keemiliste või fotokeemiliste reaktsioonidega. Nende süsteemide töö tulemusena tekkiv elektrokeemiline ioonpotentsiaal on kasutatav sekundaarsete transportsüsteemide poolt. Primaarseid transportsüsteeme jaotatakse nende toimimise alusel: 1) klass 1 hingamise (või fototroofsetel bakteritel ka fotosünteesi) käigus toimuv H + ioonide translokatsioon, mille tulemusena tekib membraani sise- ja välispinna vahele prootonpotentsiaal. 2) klass 2 komponendi membraani läbimisega kaasneb ATP süntees või hüdrolüüs. Siia kuuluvad F tüüpi ATP süntaasid (F1F0 ATPaas), mis on seotud primaarse energia konversiooniga ja mis toimivad 40 mõlemas suunas. Oksüdatiivsel fosforüleerimisel (hingamisahel) sünteesivad nad ATP-d prootonite rakku pumpamisel. Fermenteerimisel luuakse aga plasmamembraani elektrokeemiline potentsiaal
domeen SAR (ingise keeles signal-arrest-reslease), mille abil ankurdub hüdrolaas membraani. Sec-süsteem transpordib hüdrolaasi periplasmasse, kuid hüdrolaas jääb inaktiivse vormina ankurdatuks tsütoplasma-membraani periplasmapoolsele küljele. Membraanist vabanemiseks on vaja holiine, mis indutseerivad vabanemise. Signaal holiinide aktiveerimiseks. Bakteriofaagide vahendatud lüüsi uurides pandi tähele, et pärast holiini geeni aktivatsiooni langeb PMF. 20 minuti jooksul langes prootonpotentsiaal aeglaselt, kuid enne bakteri lüüsi järsult kuni rakud olid depolariseeritud ehk membraanipotentsiaal oli 0. Faagidel on holiini geenid tihti kahe transkriptsiooni algusega, millelt ekspresseeritakse kahte suhteliselt sama suurt valku. Lühem vorm on holiin, pikem antiholiin. Antiholiinil on N-terminuses mõned aminohapped lisaks, mis tavaliselt on positiivse laenguga nagu arginiiin või lüsiin. Nendel aminohapetel on
annaabi.ee 
