oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantism taasavastas ja mõtestas ümber suure renessansikirjaniku William Shakespear'i loomingu. Proosas viljeldi eepika zanri romaani, mis oma tänapäevast kuju hakkas omandama 15. sajandi teisest poolest. 18. sajandil tegi romaan läbi kiire ja hoogsa arengu ning sai paljude romantikute meeliszanriks. Tähelepandavale kohale tõusis ka jutustus vanimaid proosazanre, mille juured ulatuvad suulisse rahvapärimusse. Jutustuses on sündmused ja tegevus rahulik, sujuvas järgnevuses ning vabas vormis. Romantikuid avastasid muu hulgas ka võõraste maade eksootilisus.
("Dekameron"). Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber. Ka vorm on vabam. Jutustus võib olla romaanist lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustus võib olla esitatatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: ¨ Maailm on imepärane. ¨ Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega. Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone.
Short story Ernest Hemingway Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber. Ka vorm on vabam. Jutustus võib olla romaanist lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustus võib olla esitatatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: Maailm on imepärane. Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega Anonüümsed rahvamuinasjutud / kunstmuinasjutud (Perrault, Andersen; Faehlmann) Vladimir Propp muinasjuttude struktuuri analüüs: Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone.
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat
Tekstis kujutatud isikutes, nähtustes ja olukordades tuleb näha teisi isikuid, nähtusi ja olukordi. Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, sõja-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks jm romaanideks. Jutustus üks proosazanre. Teda iseloomustab rahulik kulg ja vaba vorm. Harilikult on jutustuses üks süzeeliin. Sündmustik on haardeliselt novellist ulatuslikum ja romaanist kitsapiirilisem. 12 Eepos pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod. Üleva sõnastusega. Novell proosa lühivorm, keskendub kõige olulisema kujutamisele. Räägitakse ühest sündmusest,
maailmast? - Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber. - Vorm on vabam. - Jutustus võib olla romaanist lühem ja ülesehituselt lihtsam. - Jutustus võib olla esitatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt. - Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. - Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: Maailm on imepärane. Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega - Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31
annaabi.ee 
