Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"proosatekstist" - 5 õppematerjali

Muusikaajalugu
2
docx

Muusikaajalugu

Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil

Muusika → Muusika ajalugu
1 allalaadimist
Teatriteaduse alused I eksami mõisted
14
docx

Teatriteaduse alused I eksami mõisted

saj keskel, draamateater on sõnateatri tähenduses Dramaturgia – teatud perioodi kirjandusprotsess, tekstide kogu, nt kõik Shakespeare tekstid on tema dramaturgia Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend, võib olla varem fikseeritud Dramatiseering – eepilise teose (romaan, jutustus, novell jne) töötlus draamavormi v näidendiks, võib hõlmata mitut alusteksti või ainult osa tekstist, proosatekstist tehakse näidend 5. Lavastatav draamatekst Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula – sündmused ajalis-põhjalikus järjekorras Lugu – sündmused mida jutustatakse Analüütiline draama – sündmused tagurpidi, nt Oidipuses, sündmused toimusid ära ja siis lahendati Järgnevuse printsiip – segipaisatud sündmustik raskemini jälgitav laval kui tekstis Kontsentratsiooni printsiip – ajamaht piiratud, sündmused hoolega valitud

Teatrikunst → Teatriteaduse alused
68 allalaadimist
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan ­ kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) ­ Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev ­ eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev lõi traditsiooni, kuidas proosatekstist teha draamatekst. Publik vaatas tollasel ajal A. H. Tammsaare ja Särevi koostöös ,,Härra Mauruse I järgu koolis" (1935). Ja Lutsu ja Särevi koostöös ,,Kevade" (1937 Draamateatris). Suure dramatiseerimise aeg. See mõjutas ka algupärast draamakirjandust, mis ei pääsenud kogu aeg löögile. Hugo Raudsepp (1883-1952) ­ oluline 1920-1930ndate draamas. Avas komöödia, ,,Mikumärdi" oli tähtsaim. Raudsepp avas suurema laine.

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Baturin on väitnud, et ta kirjutab läbi avarilma. Algusest peale on tal olnud soov kirjutada suur metsaromaan, kõrberomaan ja mereromaan. Need ont eatavad eksistentsiaalsed ruumid, kus inimene liigub ja rändab. Nendes ruumides muutub see rändamine ka mingiteks teatavateks vaimsete otsingute võrdpildiks. Nendel ruumidel on ka teatav looduse tähendus – inimtegevus ja loodus kohtuvad koguaeg. „Leiud kajast“ raamatule eelnes kolmest proosatekstist koosnev kogu „Oaas“. Selles teoses ta kujutab kõrbeekspeditsiooni ja seal on suur etnilis- filosoofilistagapõhjaga probleem – suur looduse ümberkujundamise projekt. Selline inimese jõuline sekkumine loodusesse tekitab probleemi. Võiksime öelda, et 60ndate lõpp, 70ndad ja 80ndate algus on mingit moodi ettevalmistamisaeg, kus hakkavad kujunema tema püsiteemad, siis võib julgelt öelda, et aastast 1989 hakkab suurteoste ajajärk. Selleks ajaks on

Filoloogia → Eesti kirjanduse ajalugu
229 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

tahab kirjutada taigast, ta tahab kirjutada kõrbest ja merest. Tal on üsna varakult programm, et peab nendest kirjutama. Kõigest kohe ei jõua, aga hiljem jõuab küll kõige selle juurde. 70ndate loomingusse: võiks öelda, et võtab esialgu ainese elust endast, aga kasutab nihestatud esteetikat. Mingid kokkupuutepunktid areenile pürgiva modernistliku kirjutamisviisiga, aga vb vanema sümbolismi suurt haaret. Pretensioon seal ka sees. "Leiud kajast" 1977, sellele eelnes 3 proosatekstist koosnev "Oaas" lülitab selle uue romaani koosseisu. Selles kujutas ta kõrbeekspeditsiooni, peategelaseks geoloog, kes rabaservas leidmas olemise mõtet kokkukuulumises loodusega. Otsene loodusega seotud eetiline probleemistik. Kava kõrbesse juhtida suurjõgede veed, inimene kavatseb looduse olemisse sekkuda ja tekitab küsimusi loodusliku tasakaalu kohta. Loodusliku tasakaalu küsimus on üks tollaste

Eesti keel → Eesti kirjanduse ajalugu II
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun