taevasega, / taevasistki kõrgem kui öelda võib nii , / kes su vastas istudes lakkamatult / kuuleb ja näeb sind ). Atika tragöödia 5. saj eKr majanduslikult ja sõjaliselt kerkis esile Ateena, Kreekat oli korduvalt rünnanud Pärsia armee, kuid tulutult, saabus Kreeka majandus-kultuuriline õitseng. Selle ajajärgu põhjal tunnemegi antiikkultuuri suuremaid nimesid (filosoofe, proosaautoreid). AT kajastas oma elgsel kujul Dionysose usundi kannatlikku külge selle kõlbelises ümbermõtestuses. Teatritekst kasvab välja koorilüürikast. 6.-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis. Koor on staatiline, esilaulja dünaamiline käib ära, esitab erinevaid rolle, deklameerib, mitte ei laula. Koor võttis osa mängust, kujutades isikute rühma, kes oli asetatud suzeelisse seosesse näitleja kujutatavate isikutega.On algeline teater
kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja üldiselt koledatest sündmustest Inglise ajaloos - logiraamatud ehk nö must kast. Logiraamatusse kirjutab nt laevakapten, kus ta mis päeval on ja mis juhtus. Üsna kattuv reisikirjaga, aga reisikiri võib olla lopsakas proosa, aga logiraamat on täpne ja lühike. See sõtlus autorist, kuidas keegi päevasündmused kirja pani. - memuaarid - 18. saj romaanile on allikaks mittefiktsionaalsed sündmused - tolle aja proosaautoreid eristab see, et igaüks mõtles ise viisi, kuidas oma romaani üles ehitab - arenes välja lineaarse jutustamise stiil, tugines kunagisele eeposele - Lawrence Herne lükkas lineaarse jutustuse ümber - sealt edasi areneb jõudsalt kaasaegne romaan ¤ Omalaadi romaane hakkasid kirjutama prantslased. Kuna 18. sajandi murrangulisus muutis maailma rohkem globaalsemaks, toimusid kokkupuuted teiste riikide kirjandusega, s.h ida, pärsia ja araabiakeelse kirjandusega.
toetuseks on Arno Tali Sihtkapital, antakse välja õpetaja Lauri tiitleid. Luts ei jäänud mõjutamata uusromantilise kirjanduse vooludest. Tema romantilis-sümbolistlikud näidendid ja jutustused ilmusid paralleelselt realistlike teostega, kuid jäid kunstiliselt tasemelt maha realistlikust proosaloomingust. 20-ndate alul, mil Luts jõudis teise loominguperioodini, taandusid sümbolistlikud elemendid. 32. Teisi proosaautoreid rahvaliku vestmistraditsiooni, realismi ja muinasjutuloomingu piirimailt 20. sajandi algupoolel (J. Lattik, J. Mändmets, J. Lintrop, Ansomardi jt). 19. sajandi lõpul valitsevaks saanud realistlik, tuntavalt kriitilise hoiakuga proosa etendas ka veel sajandi alguskümnendil tähtsat rolli, revolutsiooniromantika jõudis luulesse, proosas puudutas vaid üksikuid lüürilisi väikepalu. Suundumine uusromantilistele radadele tõi kaasa lüürilise elemendi
mõttes enesekeskne luule, mis muutub raskesti ligipääsetavaks. See on enesekesksus maailmatajus, stiilis. Millest nooremapoolne Mihkelson kirjutab? Kirjutab mingitmoodi eksistentsi põhiküsimustest. Mis on elu mõte? Mis on aeg? Paigutab end keele kaudu: keelekeskne modernistlik luule, laiemas mõttes. Kitsaid konkreetseid eeskujusid ei leia, laias mõttes kontekst tuntav. Kontekst, mis tuleb 60-70ndatel. Rõhutatud ka, et miks mitte luuletõlgendamisel proosaautoreid silmas pidada, miks mitte ka psühhoanalüütilist tendentsi. Mihkelson eitab kõike, varjab kõike, aga loeb tarku raamatuid. Loeb vene formaliste, tunneb eriti 70- 80ndatel huvi psühhoanalüüsi vastu. Keelde sattumine mis siin toimub. Keelest ei saa kuidagi mööda, keel kannab mälu, mälu oluline teema Mihkelsoni jaoks. Mihkelsoni luule kui psühhoanalüütiline isamaa luule. Paradoks, aga tabav paradoks.
annaabi.ee 
