● Suur tähtsus sümbolil ja allegoorial ● Inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ● Võõrandumine EESTI EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Gustav Suits luuletus ,,Vesiroosid’’ (1899) ● Friedebert Tuglas poeem ,,Meri’’ (1908) ● Marie Under luulekogu ,,Sonetid’’ (1917) FRIEDEBERT TUGLAS (1886- 1971) ● Meeldis müstifitseerida ja maske vahetada ● ,,Noor-Eesti’’ rühmituse liige (1905-1915) ● Väljapaistvaim proosaautor ja kriitik ● Kirjanduselu võtmeisik ● Eesti Kirjanduse Seltsi esimees (1929-1940) Aitäh teile!
teost. Arthur Valdese müüt või müstifikatsioon meeldis väga Tuglase kolleegidele, nõnda et nad aretasid seda edasi küll Eestis, küll Soomes. Ja veel ühte nime on Tuglas kandnud. Kirjanduslik sõpruskond hüüdis teda pikka aega Felixiks, s.o tema romaani Felix Ormusson" autorilähedase kangelase eesnimi. Tuglas oli Suitsu kõrval "Noor-Eesti" hing algusest lõpuni (1905-1915). Ta oli rühmituse väljapaistvaim proosaautor ja mõjukaim kriitik. Kuid juba sellal ilmnes ka , et ta on erakordselt sobiv kirjanduselu võtmeisikuks. Ta koostas, toimetas ja kirjastas rühmituse väljaandeid. Avastas, toetas ja publitseeris talente, nagu Juhan Liiv, Jaan Oks, Henrik Adamson ja Marie Heiberg, keda laiem üldsus ei tundnud või oli unustanud. Hoidis sidet kodumaal elavate või võõrsil rändavate kaasautoritega. See oli lõppematu hulk tööd. Aga Tuglas oli väsimatu ja ülimalt korrektne. Naasnud 1917
kujutamine 18.sajandil. Tihti on aga autor oma ajast ees teos võib esitada uusi ideid. Autor ja kirjanduse põhiliigid Luulekunst väljendab autori elamusi ja mõtteid, tundeid. Dramaatika autor saab oma seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu Eepika romaan võib kujutada autori enesepaljastust, samas võib ka piirduda draamaliku tegevuse esitamisega. Autoril on võimalus oma tegelasi kommenteerida ning lisada oma mõtteid. Samas on proosaautor varjatum kui luuleautor. Tekstuaalne autor teksti poolt loodud autor. Lugejal tekib ettekujutus autori olemusest läbi teksti. See aga ei pruugi kattuda autori päris minaga. Autori erinevad teosed võivad luua mitu tekstuaalset autorit. Proosas luuakse tekstuaalne autor läbi hinnanguliste kommentaaride (tegelased), peategelase kuju ja positiivsete maailmavaadete järgi. Dramaatikas luuakse tekstuaalne autor läbi remarkide, peategelase kuju ja positiivsete maailmavaadete järgi.
Ta tõmbub tagasi romantika poole, leides et maailm on jälk kus inimene ei peaks tahtma olla ja nii ei jää tal muud üle kui tõmbuda kunsti poole. Ta tunnistab seda sama mis romantikud: tuleb tunnistada kunsti omaette olekud (Schlegel). Flaubert võtab esteetilise nõude, st ta ise nõuab endalt ja teistelt et kirjtuatav tuleb korralikult komponeerida, st kirjandus võiks olla ilus ja põhjalikult komponeeritud nagu arhitektuuriobjekt. Esmakordselt osutab ta sellele et ka proosaautor peab mõtlema mida ta kirjab paneb, mitte lihtsalt jahvatada. Ta läheb tagasi ilma Stendhalita kes on tähendusrikas eelkäija talle. Ta asetas mingid probleemid ja hakkas neid arendama ning keskmes oli kõlblusprobleem. Flaubert teeb seda sama. Tema ajaks ei olnud teadus enam selline kogumine ja kirjeldamine nagu oli varem vaid oli nüüd midagi muud. Kui kirjandus tahab olla nagu teadus (ja seda
Selgemaid muutusi on näha jutustustes "Pikad sammud", "Noored hinged", "Üle piiri" n-ö üliõpilasnovellid. Kui me vaatame seda, kuidas vararealistlik T hakkab uusromantiliseks muutuma, siis pikad sammud küll, aga ikkagi samm-sammult. Siin ei ole järsku jalahoopi traditsioonile, pigem võiks kirjeldada seda nii, et kuidagi hakkab realistlikus põhikihis impressionistlik lisakiht. Kaks dominanti, mis hakkavad ennast paralleelselt ennast ilmutama N-E järgsetel aegadel: on võimalus, et proosaautor valib enam-vähem impr tee või siis sümbolistliku tee. See tee, mida mööda T liigub, on loogiliselt realismile ikkagi lähemal. + 1900-1910ndate loomingu puhul on rõhutatud seda, et ta mõjutab ja muudab naise käsitlust. Naise kujutamisel on ta vabameelsem ja modernsem. T käsitlus naisest on väga patriarhaalne st seda, et selles käsitluspildis on naine võrreldes mehega sekundaarne. T puhul võib tunnustuseks öelda seda, et ilmselt on tegemist sellise