Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: "EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB, / KAITSEB SIND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA!". Obeliski tagumise külje ülaossa on kinnitatud pronksreljeef surnupealuu partisanide märk. Selle all puuduvad pooled nimed, kuna taastamisel ei leitud vastavaid materjale. Seal on nüüd tekst ,,KURSI KIHELKONNA LANGENUD 44 / KANGELAST
kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925) ja Siiami tantsitar (1925) ning selge vormi ja kauni siluetiga puufiguurid Madonna (1925), Flora (1926), Kelp (1927), Andumus (1927) ja Leda (1930).1930. a-il kujunes Starkopfi isikupärane stiil, milles tundeelu ja intiimsust väljendavad üldistav vorm, kindel rütm ja kohati arhaiseeriv käsitluslaad
skulptuurkompositsioon on jaotatud kuueks osaks ning iga grupi kesksel figuuril on oma sümboolne tähendus: * Rjurik - Vene riigi sünd (862), lõuna, näoga Kiievisse * Vladimir - Kiievi-Venemaa õitseng (ristimine,988) * Dimitri Donskoi - võitlus mongoli-tatari ikke vastu. * Ivan III - tsentraliseeritud Vene riigi kujunemine * Minin ja Pozarski - võitlus rootsi ja poola interventidega * Peeter I - Venemaa ümbersünd. Põhi, näoga Peterburi suunas Monumendi alust ümbritseb pronksreljeef, millel on kujutatud 109 ajaloolise isiku portreed. Tervel kompositsioonil ei ole tänu tema julmusele kujutatud Ivan IV-ndat. Preobrazenskaja kirik e. Issandamuutmise (Issanda Muutmine) kirik Asub Kizi saarel. Originaal valmistati 16. sajandil, kuidkuna see oli valmistatudhaavast, kõdunes too ning 1714. aastal ehitati kirik uuesti. Kõrgus on 37 m. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise
Weigel insener Adoffi juhatusel. Sõjameeste kujud valati pronksi Itaalias Pistoia linnas A. Adamsoni valmistatud mudelite põhjal. Vabadussõja mälestussammas kujutab endast kuuejärgulist tsementplokkidest astmikpüramiidi, millel seisab skulptuuriüksus - tõstetud mõõgaga sõdur ja tema najale toetuv haavatud lipukandja. Kujude kõrgus on 2,13 meetrit ja mälestussamba üldkõrgus 8,5 meetrit. Aluse esiküljel on reljeeftähtedes kiri "1918 - 1920 Vabadussõjas langenuile", selle all pronksreljeef stseenidega muistsest iseseisvusest ja Vabadussõjast. Mälestusmärki ümbritseb tsementplokkidele toetuv raudkett. Mälestusmärk avati pidulikult 30. augustil 1925. 21. oktoobri öösel 1940, pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni algust, õhati sammas punavõimu poolt. Ausambamägi jäi alles ja kaua aega viidi öösiti samba alusele lilli. 30. augustil 1992 avati samas paigas mälestussamba koopia, skulptoriks virulane Lembit Palm ja arhitektiks samuti virulane Kuno Raude
aastal, neogooti stiilis puusild põhines Tartu ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projektil. J. G. Köningsmann projekteeris samasse ühesildse puitsilla, mis ehitati 18421844. Romanovite dünastia 300. aastapäevaks 1913. aastal valmis praegune ühesildne betoonsild Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorni projekti järgi, juubelit tähistavad aastaarvud "1613 1913" silla Toome-poolselt küljel. Romanovite juubelit meenutab ka silla Toomeoru-poolsele rinnatisele paigaldatud Aleksander I pronksreljeef ja kiri "Alexandro Primo"Algselt nimetatigi silda Aleksandri sillaks (saksa keeles Alexander- Brücke). Sild on muinsuskaitse all Elegantne Kuradisild on 20. sajandi alguse betoonsilla väheesinev näide, olles Inglisilla paarilisena üks Toomemäe ja kogu Tartu sümbolitest. 1809. aastal ehitati praeguse silla asukohta J. W. Krause projekti järgi neogooti stiilis puusild. 1913. aastal ehitati A. Eichhorni projekti järgi
annaabi.ee 
