Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pronkskujusid" - 7 õppematerjali

Hellenistlik ja Aafrika kunst
1
doc

Hellenistlik ja Aafrika kunst

HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunas...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
Uurimistöö vasest
2
doc

Uurimistöö vasest

jooksul rohekas kattekiht. Tsingist ja messingist kastrulid armastavad väga puhtust ja korda. Kui neid mitte puhastada, kattuvad nad varsti pruuni või roheka kirmega. Seda kirmet võiks nimetada vaseroosteks, kui vase ja raua vahel poleks üht suurt erinevust. Raud roostetab läbi. Aga vask roostetab, ehk nagu öeldakse, oksüdeerub, ainult pinnalt. Pinnale tekkiv kirme kaitseb ise vaske hävimise eest nagu värvikiht. Seepärast ongi säilinud meie päevini kaunis palju pronkskujusid. 7 Kust saadakse vaske Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, kuid põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest Kasutatud kirjandus 1. http://www.paldgym.edu.ee/HTMLobj-2031/Keemia9_klass.pdf 2. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/2keemia/vask.htm 4. Eneke 4

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
Rooma kunst
3
docx

Rooma kunst

Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad, meisterlik oli pronksivalu, milleks heaks näiteks on Kapitoolumi emahunt, mis on nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis. 3. Millised olid etruskide skulptuurid? Etruskide figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui omaaegses kreeka kunstis, mis muidu on etruskide kunsti suurel määral mõjutanud. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjaliks. Etruski kunstis oli samuti ilmekaid pronkskujusid, sest pronksivalus olid nad tõelised meistrid. 4. Milline on Kapitooliumi emahunt? Kapitooliumi emahundi skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja tema kaksikvenda Remust. See on valmistatud pronksist, ning esialgselt arvati, et see pärineb 500 aastatest p.Kr. 5. Kirjelda etruskide templit. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Jaapani kunst
8
doc

Jaapani kunst

skulptuuriproteedes riigi juhte või kõrgemaid vaimulikke. Olulisel kohal on läbi ajaloo olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Skulptuur on Jaapanis arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6). Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega. Kujudele valmistati kristallsilmad, et nende mõjujõudu suurendada. Samuti värviti nende rõivad eredaks ja kaunistati kullaga. Selle ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras, mis ehitati 1252

Kultuur-Kunst → Kunst
45 allalaadimist
ETRUSKI KUNST
13
docx

ETRUSKI KUNST

marmorist, vaid põletatud savist. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjaliks. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, mis muudab ta väga sarnaseks kreeka arhailise ajastu kouros'ele, kuid riietatud on Apollon nagu kore. Apolloni keha on väga kohmakas ja massiivne. Sellest võib järeldada, et kreeka kunst oli etruskidele küll tuttav, kuid nad leidsid sellele omapoolseid tõlgendusi, mitte ei kasutanud seda eeskujuna. (Kangilaski 2003: 75) Etruski kunstis leidub samuti ilmekaid pronkskujusid, sest pronksivalus olid nad tõelised meistrid. Kuulsaim neist on Kapitooliumi emahunt (Lisa 2), kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Veenvalt on kujutatud hundi seisak ning metsik ja valvas pilk. Romuluse ja Remuse kujud on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem, kui algne emahundi kuju valmis. (Kangilaski 2003: 75) KOKKUVÕTE Etruski kunsti on uuritud tänamatult vähe. Kuid selleks on ka põhjust, nimelt on meie

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
14 allalaadimist
Jaapani kunst
16
doc

Jaapani kunst

Skulptuur on arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. saj valitses nn. Põhja- Wei stiil: hiinlaste eeskujul matkisid jaapanlased puidus ja pronksis kivitehnikaid. Mõjutusi saadi ka Koreast, sealt pärines hulk meistreid. Tuntumad teosed on Avalokitesvara ehk Kannon (591) ja kujur Kuratsukuribe no Tori ,,Buddha Sakyamuni ja bodhisatvad" (623). 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid väljendusrikkamaks ja realistlikumaks (Todaiji templi 10 m kõrgune Buddha, Nara Kofukuji templi ,,Buddha Sakyamuni ja kümme apostlit" ja Horyuji templi skulptuurid). 9. sajandil loodi rohkesti portreid, iseloomulik on järsk sügav lõige (Hokkoji kloostri 11- pealine Kannon). Kujur Jocho (srn 1057) viljeles romantilist kammerlikku laadi, tema

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
173 allalaadimist
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

 Aleksandria oli tähtis keskus, Ptolemaiose arvates hellenistliku ajasti tähtsaim kultuurikeskus. paralleelselt arenesid vanaegiptuse kunsti laad ja puhtkreekapärane kunst. Aleksandrias asus kuulus Niiluse allegooriline marmorgrupp – Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kes toetub sfinksi figuurile, tema kallal askeldab 16 pisikest poissi. Hulgaliselt leitud seal ka realitlikke pronkskujusid, mis kujutavad selle linna elanikke.  Pergamonist leitud rohkem kunstimälestisi. Skulptuurile iseloomulik atika kunsti eeskujude jälgimine – jõuline ja pateetiline. Surev gallialane – kuningas Attalos I püstitatud monument gallialaste üle saadud võidu tähistamiseks, koosnes hulgast figuuridest ja gruppidest. Konkreetne surev gallialane oli osa grupist, imetlusväärne alasti keha käsitlus, kindel detailide üle valitsemine

Ajalugu → Vanaaeg
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun