Menstruatsioonitsükkel Muutused naise organismis, toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, sugunäärmetes, emakas, tupe limaskestas. Faasid: 1. Follikulaarfaas 2. Kollakehafaas Ovulatsioon küpse munaraku väljumine folliikulist Emaka limaskesta muutuste 3 faasi: 1) Deskvamatsioonifaas limaskesta irdumisfaas (1-5 (7)) 2) Proliferatsioonifaas 6-14, emaka limaskest pakseneb 3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat) Ovulatsiooni täpselt ette näha ei saa, saab prognoosida tõenäosuse põhjal. Üleminekuperioodil ebaregulaarne anovulatsiooniperiood? Uue tsükli algatajaks hüpotalamuse gonadoliberiinide mõjul toimuv FSH tootmine adenohüpofüüsist. FSH mõjul uus
limaskesta funktsionaalkiht irdub ja väljutatakse -> menstruatsioon - lähevad ees ülal üle häbemekinguks – mons pubis - kingu ja mokkade välispinna nahk on kaetud karvadega, sisaldab higi- ja kohe algab epiteeli regeneratsioon basaalkihi arvel rasunäärmeid - Proliferatsioonifaas - Kõdisti – clitoris funktsionaalkiht regenereerub paikneb häbemepilu eesosas näärmed muutuvad pikaks ja kitsaks koosneb kahest kõdistikorgaskehast 3- või 5-nädalase tsükli korral faas lüheneb või pikeneb osad: glans, corpus et crus clitoridis
Ajaliselt ühtib see faas kollakeha taandarengu algusega, kus progesterooni hulk on langenud, östrogeenide sisaldus on aga väike. 2. Regeneratsioonifaas ehk taastekkefaas - algab juba deskvamatsioonifaasis ja lõpeb tsükli 5.- 6. Päeval. Regeneratsioon saab alguse endomeetriumi basaalkihi näärmeepiteelist. Regeneratsiooni põhjustab progresseeeruvalt suurenev östrogeenide hulk seoses uue folliikuli arenemisega munasarjas. 3. Proliferatsioonifaas ehk vohamisfaas - langeb kokku folliikuli valmimisega munasarjas, kestab kuni ovulatsioonini, 28-päevase tsükli korral kuni 14.päevani, võivad esineda ka paaripäevased kõikumised. Östrogeenide toimel endomeetrium vohab - kasvab näärmekude, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus. 4. Sekretsioonifaas ehk nõristusfaas - kujuneb pärast ovulatsiooni, kui munasarjas on kujunemas kollakeha, mis produtseerib tõusvas annuses progesterooni. Näärmed muutuvad
viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8. Endomeetriumiga toimuvad muutused menstruatsioonitsükli ajal Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad
Igal naisel võib kord või paar aastas esineda ka anovulatoorne menstruaaltsükkel ning seda ei loeta haiguslikuks muutuseks. Ovulatsioon toimub 28 päevase tsükli korral 14+/-2 päeval. Foliikulaarfaasi pikkus võib olenevalt tsükli pikkusest kõikuda, kuid luteaalfaasi pikkus on reeglina stabiilne (13-14p). 11 Emaka limaskesta e. endomeetriumi tasemel vastab follikulaarfaasile proliferatsioonifaas, luteaalfaasile sekretsioonfaas ja menstruaalfaasile deskvamatsioonifaas. Fertiilse ea alguses ja lõpus esineb östrogeeni ja gonadotropiinide eritumise kõrvalekallete tõttu rohkem anovulatoorseid ja pikenenud menstruaaltsükleid. Normaalse menstruaaltsükli tagavad peaju koor, hüpotaalamus, hüpofüüs, munasarjad ja emakas. Menstruaaltsükkel väljendab hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade telje
annaabi.ee 
