majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine ja uue, sotsialistliku majandussüsteemi loomine. Praktiliselt tähendas see tsentraliseeritud majandussüsteemi loomist. Internatsionalismi rõhutati marksismis vastukaaluks 19. sajandi rahvuslikele liikumistele. Klassivõitlus ja klassiteadlikkus pidi olema olulisem ja kõrgem väärtus kui rahvus ("proletaarlastel ei ole rahvust", "kõigi maade proletaarlased, ühinege" jne). Praktikas tähendas see Venemaa väikerahvaste allasurumist, küüditamist ja hävitamist. Perekonna kaotamine -- ka perekond pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond. Selle praktiliseks ettevalmistuseks lõpetati abielude sõlmimine ning hakati neid üksnes formaalselt registreerima. Lapsed eemaldati vanemate
1848. aastal andis ta koos Engelsiga välja kommunistliku manifesti. Manifesti esimene lause kõlab nii: "Üks tont käib ringi mööda Euroopat- kommunismitont." Manifest lõppeb nõnda: "Kommunistid peavad põlastusväärseks varjata oma vaateid ja kavatsusi. Nad kuulutavad avalikult, et nende eesmärgid on saavutanud ainult kogu senise ühiskondliku korra vägivaldse kukutamisega. Värisegu võimulolevad klassid Kommunistliku Revolutsiooni ees. Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Darwin (vt Lisa 32) Darwin näitas, et inimene on pika bioloogilise arengu tulemus. Ta väitis, et kõik praegu elavad taimed ja loomad pärinevad varasematest, primitiivsematest vormidest. Järelikult väitis ta, et toimub bioloogiline areng. Teiseks väitis Darwin, et arengu põhjustab looduslik valik. Ta ei loobunud
Marx ja Engels üritasid 1848. a. revolutsioonist Saksamaal osa võtta, sest nad uskusid, et ajalooline pööre, millest nad olid kirjutanud ja ennustanud, oli kätte jõudnud. Raamat tol ajal sündmusi eriti ei mõjutanud, hiljem aga küll. Ajalooline materialism. Autorid kirjeldavad, kuidas läbi aegade on toimunud areng majandussuhetes, tootmis- ja kaubavahetusviisides, klasside kujunemises ning ka nende omavahelises võitluses. Nad lõpetavad manifesti sõnadega "Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõige maade proletaarlased, ühinege!", ning alustavad "Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." Põhiväide on seega, et ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. Tootlike jõudude areng. Tootlike jõudude (inimtööjõud + tehniline baas) pinnalt tekivad
.. ka nt natsionaalsotsialism rajas oma käsitluse tööst ja õiglasest palgast inimesele ja tema tööle (kui väärtusele, mis pidi olema kindlaks määratud), mitte kulla väärtusele. Kommunistliku partei manifest (1848) "Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." Ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. "Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõige maade proletaarlased, ühinege!" Dialektiline materialism Teaduslikkus. Ühiskonna arengufaaside järgnevus on paratamatu, kuid mitte "nüanssides". Kuigi ta ei arvanud kunagi, et sotsiaalteadused saaksid imiteerida füüsikat, ta uskus, et need võivad olla samavõrd täpsed ja kindlad, kuigi mitte jäigad ,,nüanssides". Siiski ta võis öelda, et revolutsioon
annaabi.ee 
