koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). Näidisloetelu riigi ja KOV organitest Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). 1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on: Vabariigi Valitsus Valitsusasutused: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Maavalitsus Kaitsevägi Riigikantselei Prokuratuur Häirekeskus Rahvusarhiiv vanglad Valitsusasutuse hallatav riigiasutus (näiteks Sisekaitseakadeemia) 2) Täidesaatva võimu põhiseadusorganid (nimetatud ja omistatud pädevus põhiseaduses) on peale ülaltoodud Vabariigi Valitsuse veel: Vabariigi President
tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus
Prokurörid on: Prokuröri abi – madalaim aste, ükskõik mis haridusega Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest väljastpoolt süsteemi Vanemprokurör Juhtivprokurör- 4 inimest Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Prokuröriks saamine: Eristada tuleb prokuröri abiks saamiseks esitatavaid nõudeid – võrreldes teiste prokuröridega on haridusnõue erinev! Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus osas peab kandidaat lahendama 2 kaasust või situatsiooniülesannet
sellest keelduda. (4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest § 22. Prokurör kriminaalmenetluses nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse (1) Järelevalvet kriminaalmenetluse alustamise ja eeluurimise läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja
sellest keelduda. (4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest § 22. Prokurör kriminaalmenetluses nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse (1) Järelevalvet kriminaalmenetluse alustamise ja eeluurimise läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja
annaabi.ee 
