Samuti: alaline konsul, eluaegne tribuunivõim (rahva kaitsja), pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid kollegiaalsed. Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama. Kujunes pärilik senaatoriseisus, millel varandustsensus. Sinna pääses läbi riigiametite. Seadustati ratsanikuseisus, millel samuti varandustsensus: neile mõeldud prokuraatorite ehk provintside asevalitsejate amet. Üleminek alalisele armeele, kus 150 000 meest *2 (28 leegionit kodanikke + abiüksused provintslastega). Väed olid paigutatud impeeriumi piiridele, Itaalias tagasid turvalisust üheksa keisri ihukaitseväe pretoriaanide kohorti (igaühes ligi 1000 meest). Pretoriaanide ülemast prefektist (praefectum praetorii) , kes määrati ratsanikeseisuse liikmete hulgast, sai edaspidi riigi poliitika üks tähtsamaid mõjutajaid.
Oma kirjas 19. III. 1220 (U. B. 49) nimetab paavst Honorius III Tallinnamaa eestlasi ,, Eestimaa paganaiks" (pagani Estoniae), ehk küll Tallinna eestlased juba 1219. a. alistusid taanlastele. Kuid see nimetus kordub veel kaua. Võtame ,,Livonica" (H. Hildebrand, 1887) nr. 21. See Gregorius IX kiri on kirjutatud 20. XI. 1234: paavst kutsub Riia piiskopi Nikolaus'e ja üksikud orduliikmed isiklikult ja terve ordu ning Riia linna oma prokuraatorite kaudu enese ette ülekuulamiseks paavstile saadetud kaebuste asjus nende vastu. Süüdistused käivad muu seas vastristitute (neophiti) rõhumise kohta iseäranis ordu poolt (21, 13). Ordu olevat ka ,,ümberkaudu asuvaid paganaid (paganos circumadjacentes)" ja shismaatikuid venelasi üles kihutanud Lihula (tähendab Tartu) piiskopi ning katedraalkiriku vastu ja neile sõjariistu annud, kui nad Tartu lossi piirasid, maad laastasid, 450 vastristitut (neo-phitos) vangi võtsid ja tapsid (21, 25)
muutus, et kavandatud liit ei osutunud vajalikuks või vähem efektiivsemaks. Ristiusu vastuvõtmise või põlgamise kontekst on siin poliitiline kalkulatsioon. Liivimaa sisemise sõja episood lõppes aastal 1330, kui pärast poole aastast piiramist Riia linn alistus Saksa ordule. Juba sisesõja alguses oli alanud protsess paavsti kuuriast, Saksa ordul olid paavsti kuuria juures oma esindajad, prokuraatorid. Saksa ordu rahvusvaheline organisatsioon, Liivimaa piiskopkondadel sellise prokuraatorite pidamise võimalusi ei olnud. Liivimaa peapiiskopid enamasti resideerusid paavsti kuuria juures, mitte ainult selle pärast, et neil Liivimaal oli ohtlik, vaid ka selle pärast, et isiklikult kohas olles oli võimalik neid protsesse paremini korraldada. Riia peapiiskop Bernstein - oma tegevusaja jooksul oli Liivimaal 3 korda, kõige pikem viibimine ulatus aastani, enamus ajast viibis ta väljaspool Liivimaad. 14. sajandil oli peapiiskoppe, kes on piiskopiks olemise ajal Liivimaale ei jõudnudki
valimine ja Flaami saadikud; meil ülikoolilinnas aga mitte midagi!» «Ometi on Mauberfi plats suur küllalt!» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha teoloogid, meedikud, dekretistid *; maha prokuraatorid, elektorid ja rektor!» «Päris viimnepäev!» ümises meister Andry oma kõrvu kinni hoides. «Seal ongi rektor! Tuleb praegu üle platsi!» karjus üks aknalolijaist. 7 Kõigi silmad pöördusid platsi poole. «On see tõesti meie auväärt rektor, meister Thibaut
annaabi.ee 
