projektsioonides ja nurgad ning pikkuste mõõtkavad moonduvad vähem kui ekvivalentsetes projektsioonides. Konventsionaalsete hulka kuuluvad ka ekvidistantsed projektsioonid, kus mõõtkava ühel peasuunal on konstantne ja enamasti võrdub ühega, s.t kas a=1 või b=1. Seega, p=a või p=b ja nurkade moonutused väljenduvad valemiga või 15. Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna (ekraanipinna) kuju järgi? 1) Koonilised projektsioonid. Kooniliste projektsioonide puhul projitseeritakse Maa sfäär või ellipsoid kas puutujakoonusele (joonis 5.1 a/lk 63) või lõikajakoonusele (joonis 5.1 b/lk 63). Koonilised projektsioonid jagunevad polaar- (joonis 5.2 / lk 64), kald- ja põikprojektsioonideks. Esimest kasutatakse ka ellipsoidi projektsiooni puhul, viimase kahe korral leotakse Maa üldjuhul sfääriks ning neid kasutatakse vähem
projektsioonides. Siia alla kuuluvad ka: Ekvidistantsed projektsioonid – õigepikkuselised. Projektsioon on pikkusmoonutusteta kui projektsiooni keskpunktist suvalisse punkti kaardil tõmmatud jooned on õige pikkusega. Mõõtkava on ühel peasuunal konstantne. Õigenurksed projektsioonid – projektsioon ei põhjusta suunamoonutusi, kui asimuudid jäävad õigeks kõikides suundades. 15.Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna kuju järgi? Koonilised Silindrilised Asimuudilised pseudo Koonilised pseudo Silindrilised 16.Millised on koonilise komforse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleelil ja lõikeparalleelidega? Liikudes parallelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole,mõõtkava n suureneb Liikudes ühest lõikeparalleelist teise suunas,mõõtkava n algul väheneb ,liikudes aga veel edasi suureneb .17
Liikumistakistus koosneb vee ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige rohkem veetakistus, mis koonseb : 1. Hõõrdetaistus Rh, mis tekib laeva kere hõõrdumisest vees. 2. Kujutakistus Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekkivad keerised. 3. Lainetakistus , Re , mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Nii keeriste kui ka lainete tekitamiseks kulub osa laeva liikumapanevast energiast. Laeva õhutakistus Rõ Sõltub laeva veepealse osa projektsioonipinna (purjestuspinna) suurusest , laeva enda ja tuule kiirusest ja tuule suunast. laeva üldtakistus R on vee ja õhutakistuse summa :O R=Rh+Rk+Re+Rõ hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispindala suuruse järgi. kuju ja lainetakiste summat jääktakistust määratakse laeva mudeli katsetamisega katsevasseinis. Õhutakistust saab , määrata laeva mudeli katsetamisega aerodünaamilises torus.
elementaarjõud . See jõud on pinnaelemendiga risti ning teda võib jagada rõht- ja püstkomponentideks Fx ja Fz. (Harjutustunnis kasutasime jõu horisontaal- ja vertikaalkomponente) Rõhujõu ristkomponent on silindri püstprojektsioonile mõjuv jõud . Rõhujõu rõhtkomponendi rakenduspunkt asub kõverpinnalise kujundi püstprojektsiooni rõhukeskmes, kusjuures kujundi projektsioonipinna raskuskeskme ja rõhukeskme vaheline kaugus on arvutatav: . Rõhujõu püstkomponent avaldub võrrandist . Kõverpinnale mõjuva rõhujõu püstkomponent võrdub püstsurvekehasse mahtuva vedeliku kaaluga. Silinderpinnale mõjuv resultantrõhujõud: . See jõud on pinnaga risti ja peab läbima silindrit moodustava ringi keskpunkti. Jõu sihi määrab Fz ja Fx suhe: . 1.12 Archimedese seadus
annaabi.ee 
