LABORATOORNE TÖÖ NR. 4. PROFIILIDE KOOSTAMINE Eesmärk: Joonestada maapinna piki- ja ristprofiilid antud kõrgusandmete alusel. Ülesanne 1. Pikiprofiil joonestada horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:200. Ristprofiilid on mõõtkavas 1:200 (horisontaal- ja verikaalmõõtkava on ühesugused). Projektjoone lahendamisel tuleb arvestada kolme fikseeritud punktiga: 1. Projektjoon algab ja lõpeb olemasoleva maapinna kõrgusega 2. Oja ületamisel Pk 4 kohal, kus truubi põhja sügavus peab olema projekteeritava tee pinnast 1,80 m madalamal. Tabel 1.1. Maapinna punktide kõrgused (variant 6) Metoodika: Fikseeritud punktid joonisel 1.1. on: 1. Pk 0, mille kõrgus on 63,721 m, 2. Pk 10, mille kõrgus on 63,927 m 3. Pk.4, mille kõrgus on 59,916+1,8= 61,716 m
75. Projektsuuna märkimine. Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB 1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB 2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 76. Projektjoone märkimine Projektjooneks nimetatakse projekteeritava rajatise (tee, kraavi jm) telge. Selle asend plaanil on määratud trassi pikiprofiili piketaaziga maastikul. Projektjoone horisontaalkauguse märkimine: Tähistatud lähtepunktilt A mõõdetakse projektsuunas etteantud projektjoone pikkus (100 m) ja saadakse abipunkt B', mis märgistatakse vaiaga. Joon mõõdetakse kontrolliks teistkordselt, määratakse keskmine (dkesk= d1 +d2) ja ühtlasi määratakse kaldenurk u. Arvutatakse joone
Limbi ja alidaadi nullid seatakse kohakuti ning limbi lugemiks seatakse 0°00´ 2)Alidaadi pööratakse projekteeritud nurga b võrra ja saadakse suund OB´. Saadud suund (etteantud kaugusel) tähistatakse. 3) Pikksilm pööratakse üle seniidi ning korratakse sama tegevust vertikaalringi teises asendis (RP). Saadakse suund OB", mis tähistatakse samuti vaiaga. 4) Punktide B' ja B" vahe keskmistatakse ning saadakse projektsuund B (instrumentaalsete ja mõõtmisvigade puudumisel B"=B'=B. 76. Projektjoone märkimine Projektjoone märkimist etteantud kaldega tuleb ette ehitusplatside planeerimisel, kanalisatsioonivõrkude ja teede ehitamisel jm. Etteantud kaldega projektjoont võib märkida kahel viisil: 1) nivelliiriga märgitakse väikesed kalded 2)teodoliidiga märgitakse suuremad kalded Projektjoone kõrguste märkimisel nivelliiriga paigaldatakse nivelliir märgitava joonehte otspunkti. Joonisel 4.6 on toodud näide joone AB kõrguste märkimise kohta nivelliiriga. On
Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste
Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste
75.Maantee põhiparameetrid · plaanikõveriku raadius, · nähtavuskaugused, · püstkõverike raadiused, · pikikalle, · viraazikalle. 76. Plaanikõverik-teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa 77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 78. Nähtavuskaugus-kaugus, mille ilatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid 79. Pikikalle-projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas 80. Viraaz- sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle 5 81. Ristprofiil-ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega 82. Eelkõverik-muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 83
Plaanikõveriku raadius; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; viraazikalle; 77. Mis on plaanikõverik Teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa. 78. Mis on püstkõverik Teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 79. Mis on nähtavuskaugus Kaugus, mille ulatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid. 80. Mis on pikikalle Projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas. 81. Mis on viraaz Sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle. 82. Mis on ristprofiil Ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega. 83. Mis on eelkõverik Muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 84. Mis on kõverik Tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element. 85. Mis on teetrass
kõverate andmed, trassi plaan ja trassile projekteeritud kõrgused ning kalded. · Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 74. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 75. Projektsuuna märkimine. 76. Projektjoone märkimine. 77. Projektkõrguse märkimine. 78. Projektkaldega joone märkimine. 79. Horisontaalse väljaku märkimine. 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt
kõrgused ning kalded. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 71. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 72. Projektsuuna märkimine. 73. Projektjoone märkimine. 74. Projektkõrguse märkimine. 75. Projektkaldega joone märkimine. 76. Horisontaalse väljaku märkimine. 77. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt.
annaabi.ee 
