Välistegurid VÕIMALUSED OHUD (ei sõltu ,,meist") (Opportunities) (Threats) Klassikalisel kujul on SWOT-maatriksis 2x2=4 välja, kuid joonisel on ka ,,hall ala" sise- ja välistegurite vahel ... Selle taga on võrgustumine jms ... SWOT-analüüsi kasutatakse enamasti hetkeolukorra määratlemiseks ja tulevikuväljavaa- dete leidmiseks, kuid sobib ka eneseanalüüsiks projektiorganisatsiooni ja projektiidee koh- ta (institutsionaalne analüüs) - veenmaks, et antud organisatsioon/idee on hea/parim. SWOT-i tulemusi kasutatakse strateegiliste tegevusalternatiivide kujundamiseks. Sisemised tugevused (S) Sisemised nõrkused (W) Välised võimalused (O) S-O ehk Maksi-Maksi W-O ehk Mini-Maksi Välised ohud (T) S-T ehk Maksi-Mini W-T ehk Mini-Mini
üleandmist ega katkestust). OPOPOT põhimõtte järgimine tagab kõigi osapoolte ja oluliste otsustuskohtade väljatoomise. Protsessiorganisatsioon ja võtmerollid (omanik ja/või juht, osalised, huvigrupid ...) ning tegevuste ja tegijate (inimeste) seostamise põhimõtted Juhtkond Kaardistusprojekti algatamine või algatuse toetamine. Kaardistuse eesmärgi seadmine või eesmärgi kooskõlastamine. Projekti võtmerollide määramine ja projektiorganisatsiooni kinnitamine. Vahendite eraldamine, sh tööaja broneerimine projektile, vajadusel välise analüütiku palkamine, tarkvara soetamine jms. Kaardistustöögrupp ... on peamine kaardistuse teostaja, moodustatakse projekti läbiviimiseks ajutise töögrupina, reeglina organisatsiooni töötajatest, vajadusel kaasatakse väliseid konsultante või analüütikuid. Kaardistustöögrupi peamised tööülesanded on Protsesside loetelu ja protsessi kataloogi koostamine.
Samuti võib need punktid alati aluseks võtta vabas vormis taotluste esitamisel. Üldise tendentsina aga väheneb järjest nende institutsioonide hulk, kes lasevad projektitaotlust nn "vabalt" kirjutada. Enamikul juhtudel kasutatakse siiski spetsiaalseid formulare, mis kergendavad oluliselt projektiplaani koostamist. Iga projekti plaani lõpus esitatakse tavaliselt lisadena: 1. skeemid (nt projektiorganisatsiooni skeem) 2. graafikud (nt ajagraafik) 3. hinnapakkumised 4. toetus ning garantiikirjad 5. eelarve 6. projektis osalejate CVd 7. lepingud allhankijatega jms. Lisad sõltuvad eelkõige sellest, kellele see plaan esitatakse. Näiteks finantseerimisotsuse või projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada läbiviijate elulookirjeldused ning eelarve, töövahendiks mõeldud plaanile on kasulik liita aga ülesannete
Projekti plaan on süstemaatiline ja loogiline esitus projekti taustast, sisenditest ja väljunditest. Projekti plaan koosneb omakorda mitmest alamplaanist (tegevus- ja ajaplaan, vahendiplaan, rahaplaan, juhtimisplaan) ning lisadest (nt ajagraafik, eelarve). Plaani ülesehitus, detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele plaan on suunatud, nt võimalike rahastajate jaoks koostatud plaan on erineva rõhasetuse ja täpsusastmega kui projektiorganisatsiooni töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb plaani koostamisel silmas pidada eelkõige selle hindajat ja kasutajat, tema nõudeid ja vajadusi. Üldjuhul koosneb plaan järgmistest osadest: · projekti määratlus (taust, ülesanne, eesmärgid, tulemus, strateegia, sihtrühm); · projekti tegevused (tegevusvaldkond, projekti ajaline kulg); · inimressursid ja projektiorganisatsioon (projektiorganisatsiooni skeem, töötajate kvalifikatsioon, ametijuhendid);
annaabi.ee 
