4) Lahendi valik – Tuua välja mitu alternatiivset probleemi lahendit; anda hinnang igale alternatiivile; otsustada milline alternatiiv on mõistlikum kui teised ja miks 5) Lahendi elluviimine – Koostada nimekiri tegevustest, mida plaanis ette võtta; kirjeldada neid tegevusi detailselt 6) Otsuse hinnang – Mis muutus; millist tagasisidet kasutada; milliseid andmeid saab kasutada, et näidata muutusi 13. Nimeta ja kirjelda projektikavandi turust ajendatud komponendid Toetajast sõltuvad nn “paindlikud” komponendid, mida tuleb kohandada potentsiaalse toetaja eesmärkidele vastavaks. 1) Toetus tulevikus – kirjeldab plaani, mis iseloomustab aega peale praegust toetusperioodi (kas projekt on ühekordne, kas projektiga jätkatakse toetuse lõppedes, kaua projekt kestab, kas on ressursse et projekti jätkata) 2) Kokkuvõtlik ülevaade klubist – aruanne, mis näitab klubi võimekust projekti ellu rakendada (millal asutati,
puudusid) ning ühiskondlikut valmisolekut polnud, siis riigipoolne toetus projektile hääbus, mistõttu vaibus ka vastavasisuline tegevus. Praeguse Eesti ID-kaardi arenduse alguseks tuleb pidada 1997. aastat, mil tollase Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) sisemistes ringkondades algatati mõttearendus tulevase isikutunnistuse vormist. Sama aasta lõpul esitasid Tarvi Martens ja Ahto Buldas (Küberneetika AS) ning Jaan Priisalu (Hansapank) KMA-le ja Informaatikakeskusele projektikavandi ID-kaardi kasutuselevõtuks, mis nägi ette vähemalt 15-kuulist ettevalmistusaega. 1998. aasta algul toodi idee laiema avalikkuse ette ning sellest ajast peale on ID-kaardi areng läbinud mitmeid komisjone ja muid töövorme. Toonase siseministri nõuniku Tõnu Liik'i eestvedamisel kohtusid mitmed erasektori esindajad 10. märtsil 1998. 11. mail 1998. aastal moodustati siseministri käskkirjaga "identifitseerimiskaardi ja selle tehnilise spetsifikatsiooni
· Projekti idee sõnastamine peab pakkuma lahenduse kirjeldatud probleemile. · Projekti idee peab olema efektne ja meeldejääv. · Ideest võiks tulla ka projekti pealkiri ehk nimi · Idee peab haakuma rahastajate prioriteetidega. Idee lahti kirjeldamine (probleem/arengueeldus, eesmärk, tegevus, tulemus, mõju, konkurents, finantsid, jät kusuutlikkus jms) 1. Too näiteid, millised võiksid olla projekti idee või probleemi kirjeldused. Projektikavandi koostamine algab probleemi kirjeldamisega ja taustinfo andmisega antud probleemi kohta. Antakse ülevaade hetkeseisu kohta ja selgitatakse, miks on antud projekt vajalik. Seda osa kirjutades tuleb: valida õigesti statistilisi andmeid või fakte vältida probleemi esitamist lootusetuna vältida emotsionaalsust, valida asjalik toon mitte süüdistada ega halvustada kedagi kirjutada võimalikult lühidalt ja selgelt
Kui ei, siis miks? · Mis õnnestus projekti käigus, mis mitte? · Kuidas sujus projekti meeskonna koostöö? · Mida on õppida tulevaste projektide elluviimiseks? · Kuidas kogemused dokumenteeritakse? · Kas on täitmata ülesandeid? · Kes selle eest vastutab? 31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS Carlson, Mim. 1995.. Winning Grants. Step by Step. San Francisco. Eesti Linnade Liit. 1998. Projektikavandi koostamise juhend. Tallinn. European Foundation Centre. 1998. Independent Funding. Feurt, S. 1999. Community Foundations. EFC. Brussels. International Management Center. 1999. Strategy Development Workshop. Budapest. Lees, M. 2007. Projektijuhtimine väljakutsed ja võimalused. Tallinn. Perens, A. 1999. Projekti juhtimine. Tallinn. Perens, A. 2001. Projekti juhtimine. Tallinn. Projektijuhtimise käsiraamat. Äripäeva Kirjastus. Tallinn
annaabi.ee 
