Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 (0)

1 Hindamata
Punktid




Ül1 #include 
#include 


int main(void)< for(i = 0; i < sonadeArv; i++)
int r = strlen(sonad[i]);
int min = 0;
int max = 0;
if(r < 2)
massiiv[i] = 0;
continue;;
for (j = 0; j < r-1; j++)
if (sonad[i][j] > sonad[i][j + 1])
min++;
if (sonad[i][j] < sonad[i][j + 1])
max++;
} if(min == 0 && max != 0)
massiiv[i] = 2;
else if(max == 0 && min != 0)
massiiv[i] = 3;
else


massiiv[i] = 1;
} for (i = 0; i < sonadeArv; i++)
printf("Sona %s ",sonad[i]);
switch (massiiv[i])
case 0:
printf("liiga luhike");
break;
case 1:
printf("pole sorditud");
break;
case 2:
printf("sorditud kahanevalt");
break;
case 3:
printf("sorditud kahanevalt");
break;
default:
printf(" ");
break;
printf("\n");
} return 0;
} Ül2
#include 
#include 
#include  int maxJaMin(int *massiiv, int pikkus, int miinimum, int maksimum)
    int loogika = 0;
    for (int i = 0; i < pikkus; ++i)
   
        printf("%d ", massiiv[i]);


    }
    return loogika;
int main()<     loogika = maxJaMin(massiiv, pikkus, miinimum, maksimum);     printf("need jäävad võtmevaartuste vahele masiivis  %d \n",loogika);     return 0;
} Ül3
#include  int main(void)<-->
            d = -d;
        }
        d = d * x / i;
    }     printf("%0.3f ",sum);     return 0;


Ül1 algo


Ül4
• Teisendage kümnendsüsteemi arv 104.24 viiendsüsteemi. Näidake arvutuskäiku.
104 / 5 = 20 jääk 4
20 / 5 = 4 jääk 0
4 / 5 = 0 jääk 4 0.24 × 5 = 1 + 0.2
0.2 × 5 = 0 + 1
1 × 5 = 4 + 1
1 × 5 = 4 + 1 Vastus:404.11 Ülesanne on lugeda ketšupitehases rohelisi (mittesobivaid) tomateid. Mis andmetüübi
võiks selle jaoks valida ja miks?
Mina valiksin täisarvu ehk int. Sellepärast, et saaksin panna programmi punaste ehk sobivate 
tomatite väärtuseks 0 ja roheliste väärtuseks üks ning program kontrollib neid väärtusi. Kasutaja sisestab "1234". Mis tüüpi muutujasse võiks selle salvestada? Kas on vaja ka
mingit lisamuutujat pikkuse jaoks? Põhjendage. Selle võiks salvestada int muutujasse, sest kui mälu suurus on 2 baiti siis int suurus on -
32,768 kuni 32,767 ja kui mälu suurus on 4 baiti siis int suurus  on -2,147,483,648 kuni 
2,147,483,647. Kahendotsingu keerukus on logaritmiline, kuid nõuab, et andmestik oleks sorteeritud.
Meil on sortimata andmeid 25 ja vaja on sealt otsida 6 objekti kohta andmeid. Kas tasuks see 
massiiv sortida, et saaks rakendada kahendotsingut? Põhjendage. Kui soovid leida positsioonil n sortimata massiivist n täisarvusid, mis salvestavad teatud 
väärtuse, ei saa tegelikult teha paremat, kui lihtsalt massiivi algusest läbi vaadata ja liikuda 
lõpu poole, kuni leiate selle väärtuse, mida otsite. Kuluks aega palju kui kasutaks 
kahendotsingut.
Vasakule Paremale
PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 #1 PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 #2 PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 #3 PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 #4 PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 #5 PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 #6 PROGRAMMEERIMINE 1-KONTROLLTÖÖ VARIANT C 2021 #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Glen Kink Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Algoritmide ja andmestruktuuride praktikum
17
doc

Algoritmide ja andmestruktuuride praktikum

Algoritmide ja andmestruktuuride Praktikum Sügis 2009 Koostas: Elli Kopli Juhendas: Ain Isotamm Praktikum 2 (14.09.2009) Ülesanne 1 Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline keeukus on O(n). Lahendus #include #include #include int main(){ char jutt[100]; char a,b; int i,n,m; printf("Palun sisesta oma tekst.n"); memset(jutt,'',100); //Täidab listi sümpolitega 0 gets(jutt); //küsib stringi if(strlen(jutt)==0){ //Kui string on tühi printf("Sisestatud string on tühi!n"); return(0); }else{ printf("jutt :",jutt); //keerab ringi n=strlen(jutt); //n on stringi pikkus m=n>>1; for(i=0; i

Algoritmid ja andmestruktuurid
Programeerimise algkursus 2005-2006
230
pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

.....8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?'..........................................................................................10 Programmeerimise koht muude maailma asjade seas...............................10 Masinad ja nende juhtimine...................................................................10 Masin arvutamise jaoks - arvuti .............................................................10 Kaudne juhtimine ehk programmeerimine ............................................11 Arvutite rakendusala laienemine ...........................................................11 Programmeerimine tänapäeval..............................................................12 Programmeerimiskeelte üldine jaotus .......................................................13 Imperatiivsed ehk käskivad keeled........................................................14 Funktsionaalsed keeled .................

Programmeerimine
Java programmeerimise konspekt
49
doc

Java programmeerimise konspekt

Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis,

Java programmeerimine
Loogika ja programmeerimine
89
doc

Loogika ja programmeerimine

................................................................... 76 ÜLESANDED........................................................................................................................... 77 Sissejuhatus................................................................................................................................85 Struktuurprogrammeerimine......................................................................................................85 Objektorienteeritud programmeerimine.................................................................................... 86 Objekt, atribuut, meetod........................................................................................................ 86 Klass.......................................................................................................................................87 Kapseldumine.....................................................................................................................

Arvutiõpetus
Algoritmi ajaline keerukus
9
doc

Algoritmi ajaline keerukus

2. Algoritmi ajaline keerukus (jätk) 2.1. Olulisemad mõisted ([J.Kiho] põhjal ) Def: Algoritmi ajalist keerukust väljendab funktsioon f, mis igale antud algoritmi järgi lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel: Programmi töö aeg kujul c*f(n) Lahendamise aja suhteline kasv f(25)/f(5) c1*log(n) 2 c2*n2 25 c3*n3 125 c4*2n 1048576 Et kõik funktsi

Matemaatika ja statistika
Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst
40
odt

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse

Programmeerimine
PHP ALUSED RAAMAT
238
docx

PHP ALUSED RAAMAT

01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded

Informaatika
C-materjal
85
doc

C# materjal

..........................................................................29 Omaloodud andmestruktuur..................................................................................................29 Punktimassiiv....................................................................................................................31 Ülesandeid.........................................................................................................................32 Objektorienteeritud programmeerimine....................................................................................33 Tutvustus...............................................................................................................................33 Klassimuutuja....................................................................................................................34 Osuti, omistamine............................................................................................................. 34

Programmeerimine - c sharp




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun