Strateegilise mõjurite d. Omanikkonna e. Muude sidusgruppide 13.Missioon on osa … a. Juhtimisprotsessist b. Strateegiast c. Juhi käitumisest d. Tulemusjuhtimisest e. Ressursijuhtimisest 14.Finantsplaneerimise rakendatav ajahorisont on tavaliselt … a. Üks kvartal b. Üle viie aasta c. Üks kuu d. Üks aasta e. Üle kolme aasta 15.Tavapärane finantsplaneerimine erineb prognostilisest planeerimisest selle poolest, et.. a. Tavapärasel finantsplaneerimisel on lühem ajahorisont kui prognostilisel planeerimisel b. Prognostilisel planeerimisel võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna informatsioon c. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse konsultante Strateegiline juhtimine – EKSAM d. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse stsenaariume e
Keskkonna c. Strateegilise mõjurite d. Omanikkonna e. Muude sidusgruppide 13.Missioon on osa ... a. Juhtimisprotsessist b. Strateegiast c. Juhi käitumisest d. Tulemusjuhtimisest e. Ressursijuhtimisest 14.Finantsplaneerimise rakendatav ajahorisont on tavaliselt ... a. Üks kvartal b. Üle viie aasta c. Üks kuu d. Üks aasta e. Üle kolme aasta 15.Tavapärane finantsplaneerimine erineb prognostilisest planeerimisest selle poolest, et.. a. Tavapärasel finantsplaneerimisel on lühem ajahorisont kui prognostilisel planeerimisel b. Prognostilisel planeerimisel võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna informatsioon c. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse konsultante d. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse stsenaariume e. Tavapärase finantsplaneerimise oluliseks sisendiks on ennustused 16
juhib Kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut (kriteeriumid sõltuvad huvidest) ( vt Crittenden 1968, Meyer 1959) Tõlgendamise fookust (me ei ju tõlgenda igat asja teoses!) Magnetism: Suurel kunstil (väärtkunstil, meistriteostel jms) on tõlgenduslik külgetõmme! Eelhinnang on siin nomenklatuurne (kusagil on konkreetsed suurteosed). Erinevus V-determinismist pole selge. V-determinismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus (valin sõjaromaani, sest sel eeldatavasti kõrge ajalooline väärtus) 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Väärtusmaksimalism koosneb naudingu- ja seletus-maksimalismist. Naudingumaksimalismi järgi on tõlgendamise mõte ja eri tõlgenduste vahel valimise kriteeriumiks kunstivastuvõtja maksimaalselt suur nauding. Seletus-maksimalism: Interpretatsiooni valikut koordineerivad
Väärtusdeterminism tõlgendamine on hinnangutest viidud. Väärtuskompass juhib kogetava- tõlgendatava kunstiteose valikut(kriteeriumid sõltuvad huvidest) ja tõlgendamise fookust(ei tõlgendata ugat asja teoses). Väärtusmagnetism suurel kunstil on tõlgenduslik külgetõmme. Eelhinnang on siin nomenklatuurne(kusagil on kindlad suurteosed). Erinevus väärtusdeterminismist pole selge. Väärtusdeterminism lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus. 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Teose väärtus tõlgenduskriteeriumina. Deskriptiivselt tõlgendajad eelistavad tõlgendust, mis annab tulemuseks võimalikult suurema teose väärtuse. Normatiivselt tuleb eelistada tõlgendust, mis näitb teost väärtuse mõttes kõige paremas valguses. Kriitika - esteetiline väärtus: väärtusmaksimalismi on sageli tähendatud vaikimisi esteetilise
Väärtuskompass (eelkõige hinnang teostest) juhib: – kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut – tõlgendamise fookust (ei tõlgenda igat asja teoses!) Väärtusmagnetism – suurel kunstil (väärtkunstil, meistriteostel jms) on tõlgenduslik külgetõmme! Eelhinnang on siin nomenklatuurne (kusagil on konkreetsed suurteosed). Erinevus väärtusdeterminismist pole selge. Väärtusdeterminismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus (valin sõjaromaani, sest sel on eeldatavasti kõrge ajalooline väärtus). 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Teose väärtus tõlgenduskriteeriumina – deskriptiivselt: tõlgendajad eelistavad tõlgendust, mis annab tulemuseks võimalikult suurema teose väärtuse