Üksikute isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist vastutas ainulaadse variatsiooni eest naiste kohanemises. Abikaasade avatus oli nende naiste abielulise kohanemisega positiivselt seotud. Autorite järeldused: Me avastasime soolise erinevuse selles, kuidas isikuomadused abielulisele kohanemisele mõjuvad. Esiteks näitavad meie tulemused, et üldiselt prognoosib naise isiksus 6% võrra rohkem variatsioonist tema abielulises kohanemises kui mehe isiksus. Naise isiksuse prognoosivat mõju seletatakse peamiselt naiste neurootilisuse negatiivsete efektidega. Teiseks paljastavad meie tulemused, et neid isikuomadusi, mis eraldivõetuna prognoosivad abielulist kohanemist, on meeste puhul rohkem kui naiste puhul. Jällegi võib naiste neurootilisuse suur prognoosivõime vastata küsimusele, miks teiste isikuomaduste prognoosivõime väike on. Neurootilisus on tegelikult ka isikuomadus, millel on mõlema soo puhul teiste isikuomadustega kõrgeim korrelatsioon
olulise kaaluga. Asjaolu, et isegi negatiivse emotsionaalsuse sisaldusega mudelis säilitas see enesetapule kalduva käitumisega iseseisva suhte, rõhutab seda interpretatsiooni. Nagu öeldud, siis kontrollnimekirja täiendav valiidsus antisotsiaalse isiksusehäire üle suitsiidikalduvuse prognoosimisel võiks kajastada asjaolu, et see komponent osutab täpsemalt psühhopatoloogia väljendavat tegurit, mida väidetakse prognoosivat suitsiidikalduvust iseloomuprobleemidest, nagu kärsitus ja depressioon, eraldiseisvalt. Need leiud pakuvad kliiniliseks praktikaks mitmeid vihjeid. Esmalt psühhopaatia hindamise kõrged tulemused (eriti käitumis/impulsiivsuse tunnuseid kajastavate aspektide puhul) ei tohiks arstidele märku anda õigusrikkujate väiksemast suitsiidiohust, mida arstlik tarkus teha võib. See võib olla seniste leidude kõige lihtsam, kuid olulisim kliiniline implikatsioon. Teiseks, kindlaid antisotsiaalse
kinnipidamise kohaldamise seisukohalt eriti oluline tuvastada teatav meelestus, suhtumine või nõrkus. Et aga kurjategija kalduvuse prognoosimine teatud tegude suhtes oleks võimalikult adekvaatne, peaksid need vastama ka samale süüteokoosseisule või olema suunatud sama õigushüve vastu. Seda põhjusel, et mitte kunagi ei saa 100%-lise täpsusega väita, et endine kinnipeetav, viibides vabaduses, paneks toime uue kuriteo. Sellist piisava täpsusega inimese käitumist prognoosivat ekspertiisiliiki lihtsalt ei ole olemas. 27 Seega ei annaks selline tõenäosusaste ka meetme kohaldamiseks piisavat alust. Viimase leidmiseks tuleb pigem näidata, miks on konkreetse isiku puhul juba juhtunuga sarnase olukorra kordumine reaalselt võimalik. Selleks tuleb nii isikule, kelle suhtes karistusjärgset kinnipidamist kohaldatakse, kui ka tema lähedastele selgeks teha, et kui tavaliselt piisab normikohase käitumise garantiiks
· teostatud analüüsi põhjalikkust ja ammendavust. Empiirilise uuringu puhul: · uurimuse ülesehituse terviklikkust ja loogikat; · kasutatud meetodi(te) valikut vastavust tänapäeva tasemele ja seatud eesmärkidele, võimet kontrollida hüpoteese ning saada rahuldava valiidsuse ja reliaablusega tulemusi; · valimi representatiivsust uuritud isikute vastavust kontingendile, kellele on üldistatud/laiendatud uuringu tulemusi; · uurimistulemuste analüüsioskust; · uurimuse prognoosivat väärtust, uurimistulemuste rakendusvõimalusi. Teoreetilise uuringu puhul · teoreetilise käsitluse uudsust; · teoreetiliste seisukohtade esitamise põhjendatust ja analüüsi põhjalikkust. 2 2 Seminari-või lõputööl on üks autor. See ei välista sama lähtematerjali kasutamist erinevate autorite poolt. 4. Väitekirjad
annaabi.ee 
