Käsumajanduse oludes plaan on selline dokument, milles on fikseeritud majandusüksuse ülesanded mingiks järgmiseks perioodiks viisaastakuks, aastaks, kvartaliks, kuuks jne. Plaan on rahvamajanduse ja selle kõigi tasandite allüksuste plaanilise juhtimise peamine instrument, plaanimise otsene tulemus. Pikemateks ajavahemikeks koostatavaid plaane, mis käsitlevad suurimate ja tähtsaimate rahvamajandusharude arendamise probleemide lahendamist, nimetatakse ka plaanilisteks prognoosideks e. prognoosplaanideks. Veel pikemate perioodide peale tehakse tavaliselt ainult prognoose. Igapäevases majanduspraktikas nimetatakse plaaniks ka mingit üht plaaniülesannet või plaanis ette nähtud arvnäitajat. Plaan täidab ettevõttele 3 funktsiooni-1) aitab juhtkonnale selgitada,fokuseerida ja uurida ettevõtte arengut; 2) tagab läbimõeldut ja loogilist raamistiku,milles ettevõtte võib järgneva 3-5 aasta jooksul
osutuda tähtsamaks, kui süstemaatilise hinnangute koguseline kogumine. Kõige suuremaks meetodi puuduseks loetakse liialt subjektiivseid hinnanguid. Delfi meetodit iseloomustavad järgmised omadused: ekspertide hinnangute anonüümsus; reguleeritud hinnangute töötlemine; lõpptulemus kajastab osalenud ekspertide arvamust kokkuvõtlikult. [2] Delfi meetodit peetakse ekspertlike meetodite seast kõige ametlikumaks ning seda kasutatakse peamiselt tehnoloogilisteks prognoosideks, mille tulemusi omakorda kasutatakse tootmise planeerimises ja toodangu turustamises. Tegemist on grupiviisilise Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 4 meetodiga, kus viiakse läbi grupi liikmete individuaalne küsitlemine eesmärgiga teada saada oletusi erinevate valdkondade tuleviku sündmuste suhtes. Küsitlemine toimub spetsiaalsete ankeetide abil anonüümselt, mis tähendab seda, et ekspertide isiklike
igapäevaselt, kuna määramatus ja muutuste kiirus majanduskeskkonnas suureneb. Rahakäibe prognoos näitab prognoositud tegevuste ostmise, müümise, palgamaksmise, investeeringute jne. mõju ettevõtte rahakäibele. Rahakäibe prognoosi koostamine on pidev korduv tegevus, kuna prognoose koostatakse pidevalt teatud periood(id) ette. Rahavoogude prognoosid võib, lähtudes ajaperioodist, jaotada lühiajalisteks või pikaajalisteks prognoosideks. Võtmeküsimuseks rahakäibe prognoosi koostamisel on eesmärgi püstitus. Mis on prioriteetne ehk kas tahame rahakäivet juhtides : · kindlustada piisava raha hulga, mis tagaks pideva likviidsuse ja maksevõime või · soovime saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivse kasutamise ?(viide 3). Oluline on teadvustada, et ei piisa eesmärgist kindlustada pidev likviidsus ja
maksumusplaani. Maksumusplaan toob eelarves välja iga vea enne tööjooniste või töömahtude loendite koostamist ja vajalikud otsustused tehakse enne kulude tegemist. Erinev on olukord vaid siis, kui viga püütakse leida alles pakkumisel ja on kulutatud aega ning raha ebareaalse lahendi täpseks projekteerimiseks. Kuigi konstruktiivelemendi alusel tehtav maksumusplaanimine annab olulist abi uuringuteks, prognoosideks ja ehituskulude kontrolliks, on tal ka teatud piiratus, mis takistab tema kasutamist pärast esimeste arvtulemuste saamist. Need probleemid on järgmised. 1. Keegi pole seni kujundanud sellist konstruktiivelementide süsteemi, kus igaüks neist oleks kirjeldatav maksumusega lihtsalt seotud iseseisva funktsiooniga. See tähendab, et tegelikult pole võimalik võrrelda kahe erineva ehitise samade konstruktiivelementide maksumusi, isegi mitte sama elemendi erinevaid
annaabi.ee 
