neil tööd mingile positiivsele hindele ära teha. Põhikooli lõpetamiste aegu kuuleme teleuudistest väljalangejate protsentidest, kuid intervjueeritakse mitte neid vaid edasipääsenuid, kedagi ei huvita väljalangejate mõtted ja tunded. Keegi ei hooli eriti sellest, mis saab nendest inimestest edasi. Peale põhikooli. Mingis mõttes on need, kelle eluunistus ei olnud minna kutsekasse ja saada mingil erialal profiks, nagu elust väljalangejad. Ainus erinevus sõjaga, et elust võib välja langeda mitmes mõttes ja seega mitu korda. Kuid ka edasipääsenutele käiks nagu lahing edasi. Kõige rohkem muretsetakse selle üle, et 9. klassi lõpueksam ikka tehtud saaks, peale seda ei ole enam kool kohustuslik, st. õpetajad ei pea enam nende õpilastega suvel mässama. Siiski on veel olemas ka erandeid. Mõneti on õpetajate taolisi võimalusi isegi riigi enda poolt piiratud. Miks?
Kuid sisemised jõud ja võimuvõitlus on samasugused, olenemata sellest, kelle omanduses organisatsioon on. Organisatsiooni võimuvõitluses võime eristada selgelt neli osalist : asjatundja ehk proff, valitseja ehk ülemus, ametnik ja juht /4, lk.45/. 1.1 Asjatundja ehk proff Vaatleme esmalt peaosalist ennast, st. eksperti, spetsialisti, asjatundjat või ükskõik kuidas teda ka ei kutsuta. Nimetagem teda lühidalt ja tabavalt profiks. Kindlasti puututakse temaga organisatsioonis kokku pidevalt. Ta rühib hommikul kohale, möödub valvelauast ilma, et seda pilgu väärilisekski peaks. Tähendab, et tal ei tule sekretäri nimi meelde. Edasi ei lähe ta mitte oma tuppa vaid kõrvaltuppa, kus istub selle organisatsiooni kõige lugupeetum eriala inimene. Areneb elev vestlus. Kostab naeru pahvakuid. Sekretär imestab, mis seal nii lõbusat on.
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi.
9.3.2.2. Organisatsioonisisene võimuvõitlus367 Organisatsioonisiseses võimuvõitluses on neli selgelt eristatavat osalist: asjatundja ehk proff, valit-seja ehk ülemus, ametnik ja juht. 9.3.2.2.1. Asjatundja ehk proff Vaatleme esmalt peaosalist ennast st. eksperti, spetsialisti, asjatundjat või ükskõik kuidas teda ka ei kutsuta. 365 K.-E. Sveiby. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion 1994 lk. 34-35 366 samas, lk. 40-42 367 sama lk. 44-52 Nimetagem teda lühidalt ja tabavalt profiks. Meie sõber proff tuleb koos oma kolleegidega välja, mõlemad säravad rõõmust. Nad on äsja la-hendanud ühe kunde tellimusel tähtsa probleemi. Just selle probleemi üle mõtiskles ta hommikul tööle tulles. Ta oli selle peale mõtelnud terve öö, polnud und saanud, aga uskus la-henduse leidnu-vat hommikuhämaruses. Kõrge Proff Juht Erialane pädevus Ametnik Valitseja Madal