..............................................................................................10 2.4.2. Kasutuspiirseisund [2].............................................................................................11 2 3. KATUSEKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUS [6]...........................................................12 3.1. Profiilplekki valimine....................................................................................................13 3.2. Roovi arvutus.................................................................................................................14 3.2.1. Koormus roovi peale...............................................................................................14 3.2.2. Roovi arvutused (kandepiirseisund).................................................................
vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. TERASTALADEL VAHELAG Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb seintele toetuvad talaotsad seina sisse betoneerida. Talade kõrgus, samm, abitalade vajadus leitakse tugevus- ja jäikusarvutustega. Aluseks konstruktsiooni arvutustele on arhitektuurne lahendus, eriosade lahendus, ökonoomsus. Tänan Kuulamast!!!
a) ribiplaatidega vahelaed b) sileda plaadiga vahelaed c) seenlaed Terastaladel vahelagi Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb seintele toetuvad talaotsad seina sisse betoneerida. Talade kõrgus, samm, abitalade vajadus leitakse tugevus- ja jäikusarvutustega. Aluseks konstruktsiooni arvutustele on arhitektuurne lahendus, eriosade lahendus, ökonoomsus. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011
Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul Toorestest palkidest sein vajub kuivamisel kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud. 21. Mis otstarve on palkseinte nurgaseotistel, kas võib palkseinte ühendamiseks kasutada naelu
Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 4 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste
toetada kannale, kinnitatakse lõigatud kivi klambritega 63. Plekk-katuste kavandamine ja ehitamine. Plekk-katuseid kasutatakse nii elu-, avalike kui ka tööstushoonete katuste katmiseks. Plekk-katuste minimaalseks kaldeks lubatakse projekteerida 1:10 (10%), erandkorras ka 1:20 (5%). nKatuse katmiseks kasutatakse:§siledat tsingitud või musta katuseplekki 100 §profiilplekki, mis viimistlustasemelt võib olla:tsingitud,akrüül-või polüestervärvkattega,plastik-(PVC-)kattega. §profiilivormi järgi kasutatakse enim classic-profiili, trapetsprofiili, kiviprofiili, kaskaadprofiili. Siledast tsingitud või mustast katuseplekist katus nAntud tüüpi katusekatet kasutatakse enim elamuehituses, kuid võib kasutada ükskõik millise otstarbega hoone katusekatteks. nPlekitahvlitest ja ribaplekist katet valmistatakse kahekordseid valtse kasutades
halvast kvaliteedist ja külmasildadest paneelide servades. Tänapäeva raudbetoonpaneelidest seinad on praktiliselt külmasildadeta, nad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla vähemalt 14 ... 15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavat profiilplekki, kiudtsementplaati, klaasi jne. Massiivpuidust seinad Rõhtpalksein on maamajade puhul tavaline. Need seinad ei ole kuigi soojapidavad: 15 cm paksuse puhul 0,80 W/m2 0K ja 20 cm puhul 0,67 W/m2 0K. Linnade puumajad on ehitatud vertikaalsetest või horisontaalsetest prussidest ja laudvoodriga väljastpoolt viimistletud. siseviimistluseks on tavaliselt krohv tuleohutuse seisukohast lähtudes. Nende seinte soojajuhtivus on samuti suur, 0,7 ... 0,8 W/m2 0K
annaabi.ee 
