.............................................................9 2.2. Lumekoormuse arvutus [4]............................................................................................10 2.3. Omakaalukoormuse arvutus [3].....................................................................................10 ...............................................................................................................................................10 2.4. Kombinatsioonide arvutus profiilpleki peale [2]...........................................................10 2.4.1. Kandepiirseisund [2]...............................................................................................10 2.4.2. Kasutuspiirseisund [2].............................................................................................11 2 3
Kuna hoone on köetav, siis kasutame kahte koormusvarianti: a) lumi katab ühtlaselt kogu katuse pinda b)lumi katab ühte poolt katuse pinnast. Meil on katuse kalle 5°, seega lumekoormuse kujuteguridon 1=0,8; 2=0,8 Lumekoormuse normsuurus s=sk x 1(2)=1,5x0,8=1,2 kN/m2 Koormusvariant a: 7 Koormusvariant b: 2.3. Omakaalukoormus Katusekonstruktsioon koosneb katusekattest, profiiplekist, sidemetest ja katusekandjatest. Valin profiilpleki ristlõike vastavalt tootjapoolsele projekteerimisjuhendile ( RUUKKI ). Normatiivsed koormused: Max. tuulekoormus ülespoole - qkw=0,94 kN/m2 Lumekoormus - qks=1,2 kN/m2 Omakaalukoormus mis mõjub profiilplekile: 2 kihti SBS rullmaterjal 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 200mm 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Profiilpleki omakaal 0,1 kN/m2 Kokku :0,51 kN/m2 Arvutuslikud koormused Qd,plekk=0,51x1,2+1,2x1,5=2,1 kN/m2
7. Siseseinad a. Siseseinad on tehtud täispalkidest lõbimõõduga 200mm. Kõik seined ei ole kandvad. Palke millegagi kaetud pole seega näevad välja võimalikult looduslikud. 8. Lagi a. Hoonel on plaanitud laudadest lagi, mille peal on 300-400mm soojustust. 9. a. Hoonel on kuubetuumenrullkate, mille all on 330mm soojustust. Selle all on vineer, mille peal on õhu ja aurutõke. Kõik see on profiilpleki peal, mis toetub 600mm sammuga liimpuittaladel. 10. Uksed ja aknad a. Uksed on täispuidust ja sepistega. Aknad on täispuidust ja kahekordse klaaspaketiga 11. Trepp a. Trepp on valmistatud betoonist. Invaliididele on mõeldud alumiiniumist kladtee. Küte ja ventilatsioon Kuna palgil on hea omadus akumuleerida sooja siis on hoonel talvel soe ja suvel meeldivalt jahe. Looduslikult püsib palkmajas ka hea ja värske õhk.
D: Cpe,10=+0,78; E: Cpe,10=-0,3; Hoone seintele mõjuv välispidine normatiivne tuule koormustsoonis A, B, D ja E: ; . 2.2.2 Tuulekoormus katusele Hoonekatusele mõjuv välispidine normatiivne tuulekoormus tsoonides G, H, I: ; ; . Kaalutud keskmine 4 3 KATUSEKONSTRUKTSIOONI OMAKAAL 3.1 Roovtala ja katusepleki arvutus Roovtala sammu valikul tuleb arvestada: kandetalasildega, profiilpleki kandevõimega, sideme süsteemi kujundamisega. Kandetala sille on 17,0 m, seega üks võimalike roovtalade samme on 4,24 m. 3.1.1 Profiilplekk Valin profiilpleki ristlõike vastavalt katusepleki tootja projekteerimisjuhendile. Profiilplekile mõjuvad normatiivsed m2 koormused: Lumekoormus (Tuulekoormus) Valides koormuseks ainult lumekoormuse leiame juhendi tabelist sobivaks profiilplekiks PP 113/0,6 (kaaluga 7,65 kg/m2). 3.1.2 Katuseroovi valik
1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1.04+1.5 ∙ 7.84=13.0 kN /m Tuul domineerib (alaline koormus soodne, lumi soodne) 1.0 ∙1.04+ 1.5∙ (−2
Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm 3. Soojustus jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega
Erikujulised katusekivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi 84 42 Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist; Plekipaane saab tellida vajaliku pikkusega (7…10m) ja vaid hädavajalikud sisselõiked läbiviikude, kaldharjad ja neelude juures tuleb teha kohapeal. Plekipaanide pikijätke tuleb vältida (profiilpleki pikiülekate >200mm ja sileplekist kattel valtsjätk); Plekki ei tohi lõigata abrasiivlõikekettaga vaid tuleb kasutada plekikääre või elektrilist plekilõikurit. 85 Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Toodetakse terasplekist paksusega 0.45- 0.45-0.5mm. Katuse kalle kuni 1:7. Plekkkatuse alla tuleb
Z-profiil Z-profiil Z-profiil d) I arvutusetapp e) II etapp horisontaaljõu f) Kinnitatud tõmbevööga arvesse võtmine Z-profiil Joon. 8.9: Z-profiili töötamine Juhul kui Z-profiili mõlemad vööd on külgsuunas küllaldaselt kinnitatud näiteks profiilpleki külge, siis profiil saab paigutuda ainult seina tasandis. Sellega kaasnevate kinnitusjõudude suurus on khq, kus kordaja kh suurus sõltub profiili mõõtmete suhtest. Selle leidmist käsitleb standard EVS-EN 1993-1-3. Standardprofiilidele (näiteks Rannila Z-profiilidele) on kh väärtused ja profiilide muud omadused antud vastavates tabelites. Kui ainult üks Z-profiili vöö on kinnitatud, siis teine (vaba) vöö paigutub külgsuunas, mis kutsub seinas esile painde
Siinkohal tulebki väga rangelt jälgida katuslae ehitamise tööoperatsioone. Rajades katust kandvale profiilplekile tuleks vältida aurutõkke paigaldamist otse pleki harjadele, vaid alla peaks panama vähemalt 30 mm kõvavillaplaadid (soovitavalt sulundsoontega), siis aurutõke ja ülejäänud villakihid, muidu vahetult plekile paigaldatuna sõtkutakse ta töö käigus auklikuks ning väiksema survetugevusega põhisoojustuses kasutatavad villad vajuvad osaliselt profiilpleki vahedesse ning venitavad aurutõkke välja (võivad tekkida nihked). EPN 11.2 ütleb, et aurutõkke aurupidavus peab olema min. 0,7 m 2h·Pa/mg. Samuti peaks aurutõkkele esitama nii materjalide valiku (kiududega armeeritud kile) kui ka ülekatete (külgülekate min 100mm ja teibitud) ning läbiviikude tihendamise osas (aurutõkkeläbiviigutihendid) väga ranged nõuded, mida ilmtingimata tuleks jälgida. Seejärel paigaldatakse soojustuseks vill ja hüdroisolatsioon. Soojustuse ja
Kiltkivi. Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudvoodrile. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Erikujulised harjakivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist Plekipaane saab tellida vajaliku pikkusega (7...10m) ja vaid hädavajalikud sisselõiked läbiviikude, kaldharjad ja neelude juures tuleb teha kohapeal. Plekipaanide pikijätke tuleb vältida (profiilpleki pikiülekate >200mm ja sileplekist kattel valtsjätk.). Lõigatakse plekikääride või spets lõikuriga mitte ketaslõikuriga. Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk.. Toodetakse terasplekist paksusega 0.45-0.5mm. Katuse kalle kuni 1:7. Plekk-katuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille peamine ja alumine pind peab olema tuulutatav (0.25% katuse pindalast >20mm) aluskate räästani. Neelu põhjas tihe laudis.
annaabi.ee 
