Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust.Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on teisejärgulised probleemid (Almqist 2006).Eelkõige peaksid tavainimesed hüperaktiivse lapse ära tundma tema
küll, mismoodi kananahk ihule tuli. Tantsijad mulle aga väga ei meeldinud. Minu arvates on Eestis ikka paremaid tantsijaid kui need, kes sellel õhtul laval olid. Loomulikult on tore, et ka neile anti võimalus sellisel võimsal etendusel kaasa teha, kuid samas rikkus see natuke emotsioone minu jaoks ära. Kusjuures ei olnud ma ainuke, kes nii arvas. Selles proovis oli publiku hulgas ka paar tuttavat, kes tantsuga proffessionaalselt tegelevad ning peale proovi rääkides tuli välja, et nende arust osaliselt ei olnud tantsijad head ja Eestist leidub palju-palju paremaid. See oli meie arvamus. Siiski oli mu mulje selle etenduse ideest ja idee lavastamisest üsna hea. Mõte toodi inimesteni elavalt ja huvitavalt ning samal ajal aidati kõige sellega ka vähihaigeid.
Seal valitses piltlikult türannia, kus peaõde kehtestas vaimuhaigetele seadused ja kindla päevaplaani. Mitte ükski patsient ei astunud nendest reeglitest üle ja mitte hirmu pärast saada karistada, vaid nii oli neile endile mugavam. Mõned haigetest olid haiglas vabatahtlikult, millest järeldasin, et nad ei suuda ühiskonnas ise valikuid teha ja sellepärast elasid nad kellegi teise valikute järgi. Õe reeglid olid välja töötatud väga proffessionaalselt, sest nende täitmise korral ei tekkinud vaimuhaiglas suuremaid probleeme. Ka hästi organiseeritud riigis on võimalik ära hoida suuremaid konflkte. Kindel päevaplaan pani patsiendid tegutsema, see oli nende igapäevaelu. Nad ei osanudki kurta, sest nad ei teadnudki, et elus on veel palju muud peale selle, mida nemad igapäevaselt tegid ja nägid. Vaimuhaigla töötas kui ideaalne kellavärk ja kõigile elanikele piisas sellest, mida haigla neile pakkus.
Praeguse aja väga aktuaalseteks stressipõhjustajateks võivad olla töölt koondamised, uue töökoha otsimised, palga vähenemine jne. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta endale aega ning püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord võib olla seda lihtne teada saada, mõnikord aga mitte. Oma muredest võiks rääkida mõne lähedasega, perekonnaliikme või hea sõbraga. Kindlasti võiks stressi puhul abi otsida ka mõnelt proffessionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ning püüda kõike ise ära lahendada. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada, selleks tuleks võtta rohkem aega ning teha kõike aegamööda. Tervise hoidmine sellises olukorras on väga tähtis ning inimene peaks kavandama oma päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Koolistressi oleks arvatavasti võimalik vältida sellega, kui näitad ise üles huvi õpitava vastu,
Praktikale minnes olid koolis kõik hinded korras ning teoreetiline osa läbitud keskmiselt kõrgemale hindele, millest ma eeldan et olin eelnevalt omandanud vajalikud teoreetilised teadmised ettevõtte praktikaks. Kuna minu praktika kohaks sai minu enda töökoht, siis ei olnud mul vaja midagi karta. Praktika käigus reaalselt sooritatud tööd sujusid väga ladusalt, kuid vahel arva tekkisid tõrked klientidega, mis said väga proffessionaalselt ja kliendisõbralikult lahendatud. Reaalselt kõige raskem oli koostada järgmiste päevade tellimusi, mis esimesel poolel praktikal tuli välja viie palli süsteemis neljaga, siis praktika lõpus võisin tellimustega vägagi rahule jääda. Kuna praktika ettevõtteks oli töökoht, kus ma iga kuu töötan, siis uusi teadmisi ja oskusi juurde ei lisandunud, sest olen selles ettevõttes töötand juba üle 2 aasta. 4.KOKKUVÕTE