primitiivsema töötlusega. Aastal 313 tunnistati ristiusk riigiusuks. Kristlased hakkasid nüüd püstitama oma pühamuid kirikuid. Sellest ajast saab alguse varakristlik arhitektuur. Rooma tempel oli jumala eluase, kuhu vaid preester tohtis sisse astuda.Rahvale oli mõeldud templit ümbritsev ala. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. Sellepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktempleid, vaid avalikusele määratud profaanhooneid kohtu- ja turubasiilikaid ning kohandati neid vastavalt koguduse vajadustele. Varakristlik kirik oli välisilmelt lihtne hoonetekompleks. See algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega, nn. Aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Seespool ümbritsesid õue sambad. Õue keskel asus kaev. Värava vastasküljel oli narteks avar lahtine koda kiriku peasissekäigu ees. Eeskoda oli mõeldud paganatele ja patustele. Kiriku neljakandilise ruumi nn
viidata legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Sümboleid kasutati ka siis, kui ristiusk oli juba legaliseeritud. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt alguses keelatud. Eestis vaid gootiaja kirikud, ristiusku ei teatud.( tegelikult teadsid ) antiikaja tempel oli jumala eluase., kuhu vaid preester tohtis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. seepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktemplit, vaid profaanhooneid ( profaan-ilmalik ) ntks. kohtu- ja turuhooned. Varakristlik kirik algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega. ( aatriumiga), kuhu viis tänavalt värav. väravavastas küljel on pääs kirikusse. Kiriku pikihoone on jagatud kolmeks või viieks lööviks. Kesmine lööv on tunduvalt laiem ja kõrgem külglöövidest. Kesklöövi ülemises osas on aknad. kuna aknaklaasi ei tuntud olid nad kaetud õhukesteks lihvitud marmorplaatidega.Pikihoone idaosas on
Lihtsamalt öeldes tähendab see hoonete ja selle ümbruse kujundamist. Arhitektuur jagatakse kolmeks: sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel), profaanarhitektuur (kindlus, avalikud hooned, loss, mõisad) ja maastikuarhitektuur (aed, park). Järgnevas referaadis üritan teile anda ülevaate Eesti arhitektuurist alustades gootikaga kuni lõpetates historitsismiga. Toon välja erinevad näited vooludele vastavatest ehitistest Eestis. Näideteks olen võtnud nii sakraal- kui ka profaanhooneid, mis minu jaoks on mingi kindla tähendusega. Ma arvan, et võin väita, et minu valitud hoonetes on olemas Vitruviuse arhitektuuri põhiprintsiibid: firmitas(tugevus), utilitas(funktsioon), venustas(ilu). Õnneks on suurem osa Eesti arhitektuurist kenasti säilinud, kuigi suuresti tänu restaureerimisele. Paljudes kohtades käib ka praegu usin hoonete ajaloo uurimine ja restaureerimine. Gootika Jaani kirik Jaani kiriku ehituslugu on keeruline ning jaguneb paljudeks järkudeks
sajandil pärast tatari- mongoli ikke taandumist. Vene tsentraliseeritud riigi residents vajas esinduslikke hooneid ja kindlat kaitset, sest 15.sajandi lõpul kasutusele võetud tulirelvadele ei suutnud sadakond aastat tagasi ehitatud kiviseinad vastu panna. Koos Kremli kaitsesüsteemi rajamisega hakkasid järjest tugevnema ka ringina ümber Moskva asuvad kloostrid, mille tugevad müürid moodustasid otsekui lisa kaitsevööndi. Kremlisse ehitati aga nii sakraal- kui ka profaanhooneid. Viimastest paistis silma nn. Granovitaja Palata(15.saj.) mille itaallased Marco Ruffo ja Pietro Antonio Solari ehitasid suurte vastuvõttude ja tähtsate nõupidamiste tarvis. Granovitaja Palata seinte jämedas rustikas võis aimata mõningat sidet Lääne-Euroopa vararenessansiga. Enne seda oli aga samuti itaalia arhitekti Aristoteles Fioravanti juhtimisel (1475-79) valminud Moskva Uspenski katedraal. Eeskujuks Vladimiri samanimeline peakirik,
annaabi.ee 
