Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"produktsiooniprotsessi" - 7 õppematerjali

Ökoloogia
10
docx

Ökoloogia

Brutoproduktsioon ­ ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Netoproduktsioon ­ ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud (respireeritud) energia vahe. Netoproduktsioon= bturoproduktsioon ­ energia( mis kulub respiratsioonile) Juurdekasv ­ s.o taimede masii, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. Suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Saak ­ produktiivsusega seotud mõiste. Osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. IV loeng Produtsendid: Produtsendid e. Tootjad ­ orgaanilist ainet sünteesivad organismid ( autotroofid) Kõik rohelised maismaataimed Fotsünteesivad vetikad Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e

Ökoloogia → Ökoloogia
4 allalaadimist
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS
9
doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

kõrgemale? ­ iga tarbija kasutab ära osa Päikeselt tulevast algsest energiast. Iga järgnev lüli toiduahelas saab selle võrra vähem energiat. Edasi kandub vaid see osa, mida söödav organism ise pole ära tarbinud. (seda selgitas mingi ilgelt segane joonis, loeng 10, ma ei tea täpselt kuidas seda joonist mõistma peaks) 53. Ökoloogilise efektiivsuse määramise põhimõte- ökoloogiline efektiivsus on toiduahela energiakasutuse ja ­kao vahekord ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Seda väljendatakse toiduahela mis tahes troofilisel tasemel (toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav) assimileerunud (assimilatsioon= toitainete omastamine organismi ainevahetuses) energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileerunud energiasee %-des. 54. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? ­ metsaökostüsteemis on vähem rohusööjaid ning sealset biomassi tarbitakse rohumaaga võrreldes vähem

Ökoloogia → Ökoloogia
162 allalaadimist
Ökoloogia ja looduskaitse konspekt
13
doc

Ökoloogia ja looduskaitse konspekt

energia on suurem. Energiavoo mudel annab rahuldava seletuse looduslike koosluste kõigile põhilistele struktuuridele. Taimed on rohekarvulised seepärast, et nad saavad oma energia päikeselt. Kogu loomariigi elu eksisteerib taimede kütuseressursi arvel ja loomne biomass on vaid kümnendik taimede biomassist ja suured kiskjad peavad olema alati väikesearvulised. Loomade ökoloogiline efektiivsus ­ toiduahela energia kasutuse ja energia kao vahekord ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Ökoloogilist efektiivsust väljendatakse mistahes troofilise tasemel assimileerunud energia suhtega eelmisel troofiliseltasemel assimileerunud energiasse protsentides. Üldproduktsioon on energia, mida esindab toodetud biomass pluss selle produtseerimiseks kulutatud energia. Neto-produktsioon e puhastoodang on energia, mida esindab produtseeritud biomass ja respiratsioon e hingamine on neto- ja üldproduktsiooni vahe

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
97 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Peamised elemendid, millest koosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Fütomass ­ taimne biomass. Zoomass ­ loomne biomass. Bakterimass ­ kõigi bakterite kogumass. Mortmass ­ taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused. 37. Ökoloogiline efektiivsus. Ökoloogiline efektiivsus ­ toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekorda ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Ökoloogilist efektiivsust väljendatakse toiduahela mis tahes troofilisel tasemel assimileerunud energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileeritud energiasse %-des. 38. Aineringed: väike ja suur, bioloogiline ja geoloogiline. 1) Väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning

Ökoloogia → Ökoloogia
313 allalaadimist
Mõistete seletav sõnastik-pikk
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. I. on voolava veega harilikult kiirem kui seisuveekogudes. Jahikalender ­ seadusega määratud ajad, mil võib mingeid jahiulukeid jahtida. Jaotumus ­ liigi isendite paiknemine koosluses. Jaotumus võib olla korrapärane, juhuslik või rühmitine. Juurdekasv ­ s.o. taimeökoloogias taimede massi, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Juurdekasvu iseloomustatakse näit. esmase puhastoodangu kaudu. Loodusliku taimkatte (maapealse ja maaaluse biomassi) juurdekasv aastas on maakeral keskmisena 9,5 t/ha. Troopikas võib metsa juurdekasv olla 30 t/ha. Energiavõsal 25 t/ha. Jäljendamine ­ matkimine, teisel liigikaaslasel nähtud või kuuldud liikumise või häälitsuse järeletegemine. Jäljendamine on õppimise viise, sellel põhineb traditsiooni teke.

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Vee- ja soojanõudlus Sobiv päevapikkus Vajalik toiteainete olemasolu, toitainete sidumisvõime Optimaalne pH väärtus Orgaanilise aine agronoomiline mõju kultuurtaimede produktiivsusele algab varem, kui sellest on juba moodustunud huumus. Võib väita, et orgaaniline aine teeb oma põhilise "töö" taimse produktsiooni moodustamise kasuks huumuse moodustamise käigus. Seega just orgaanilise aine mineralisatsiooni-muundumise- humifikatsiooniprotsessi iseloom määrab taimiku produktsiooniprotsessi edukuse. Moodustunud huumus on aga selleks "kapitaliks", mille arvel toimub järgnevate kultuuride produktsioon. Infoleht 148/205 LIBLIKÕIELISED HALJASVÄETISED P. Viil, T. Võsa Infoleht 173/205 Haljasväetiskultuurid lämmastiku allikana ja lämmastiku kaod Erkki Hannolainen Eesti Maaviljeluse Instituut

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Kõrbetaimedel on paksud, vahased lehed või on nende vars muutunud veereservuaariks (kaktused). Organismid elavad veekogudes erinevates sügavustes vastavalt oma nõuetele. Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle 10 000 meetri sügavuses. Muld Muld ja selles leiduv orgaanilis-mineraalne kompleks e. huumus on produktsiooniprotsessi saadus ja eeltingimus. Taime ei ole mullata ja mulda taimeta. Erinevatel muldadel kujunevad erinevad taimekooslused ja sellega seoses ka loomakooslused. Hapnikusisaldus Atmosfääris on hapnikku ca 21%. Hapnik on vajalik enamusele elusorganismidele, nii taimedele kui ka loomadele, hingamiseks. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ning omakorda magedas vees paremini kui soolases. Seetõttu on kõige hapnikurikkam külm mage vesi. Vees on hapniku 0­6 ml/l.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
786 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun