- 1401-1428, varajased teosed gootikahõngulised, hea perspektiiviga, anatoomiliselt usutavad inimfiguurid, kasutas keha modelleerimisel valgust, SLAIDID San Lorenzo - Bracacchi kabel "Paradiisiaiast väljaajamine" - San Lorenzo kirikus "Pearaha" - simultanistlik kujutamine (ühel pildil mitu stseeni), plastilisus. 7. Masolino - 1383-1447, Massaccioga paar, loomingus kajastub üleminek gootikast renessansile, SLAIDID Ristija Johannes ja Hieronymus - roosas riietuses mõlemad vanemad problemaatikud 8. Paulo Uccello - 1397-1475, perspektiiv-rakurss-lühendus, tsentraalperspektiiv, hobused meeldisid. SLAIDID Lahing San Romano juures - hobused kõhu alt, roosakaspruun hobune lööb jalgu üles. Püha Jüri võitleb draakoniga 9. Domenico Veneziano - 1400-1461, koloriidimeister, heledad toonid, portreed, analüütiline, püüdis kasutada õhuperspektiivi 10. Andrea del Castagno - 1423-1457, peamiselt freskod, järgis perspektiiviseadusi, anatoomia (elavad
kaunistamine Karmeliitide kloostri juures Firenzes. Seinamaalid jäid pooleli, lõpetas Filippo Lippi. Kõige kuulsam on maksulava stseen. Teine on kolmainsus- perspektiivikasutamine ja renessansile omane kolmnurkkompositsioon. · Masolino(u1383-1447)- Osad arvavad, et osad tööd Prancacci kabelis on tema tehtud. Tema töödes on gootilikke elemente, Püha Perekond ja Maarja kuulutus. · Omaette nähtused moodustasid problemaatikud, kes olid kunstnikud, kes püüdsid puht teaduslikult lahendada perspektiivi lühenduse ja valguse kujutamist. Kuulsaim on Paolo Uccello(1397-1475)- Teda huvitasid perspektiivse lühenduse probleemid, kuulsaim neist on San Romano lahingut kujutav pilt. Püha Jüri/Georg võitleb lohega ja naisterahva portree. · Teise seltskonna moodustasid konservatiivne idealistlik suund, kus lahtiütlemine vanast ei olnud nii järsk
objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. (Tekkis lausa omaette koolkond- nn problemaatikud, meistrid, kes puhtteadusliku süstemaatilisusega püüdsid lahendada lühenduste, perspektiivi, valguse kujutamise jm probleeme.) Näiteks maaliti nii mõnigi maja või isegi müürijupp ainult selleks, et näidata kuidas ta pildi sügavuse suunas kitseneb. Kõige raskem oli maalida muutlikke loodusnähtusi- lainetavat vett, valgust, pilvi jne. Neis küsimustes jäidki vararenessansi meistrid sageli abituks. Teatud kiindumine detailidesse, keskendumine nende täpsele edasiandmisele või
kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. (Tekkis lausa omaette koolkond- nn problemaatikud, meistrid, kes puhtteadusliku süstemaatilisusega püüdsid lahendada lühenduste, perspektiivi, valguse kujutamise jm probleeme.) Näiteks maaliti nii mõnigi maja või isegi müürijupp ainult selleks, et näidata kuidas ta pildi sügavuse suunas kitseneb. Kõige raskem oli maalida muutlikke loodusnähtusi- lainetavat vett, valgust, pilvi jne. Neis küsimustes jäidki vararenessansi meistrid sageli abituks. Teatud kiindumine detailidesse, keskendumine nende täpsele edasiandmisele või
annaabi.ee 
