augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 1.1.2 Projekti olukord lõpuaruande esitamise tähtajaks Projekt algas reaalselt 2006. aasta oktoobri teisel nädalal ning lõppes tähtaegselt, 27.02.2007. Projekt kuulutati edukalt lõppenuks ning järgmiste aruandlusvaldkondade arendamisega (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus, Activity Based Costing aruandlus) on juba alustatud. Kõige probleemsemateks tegevusteks projektis osutusid ärinõuete konsolideerimine ning andmelaadimiste valideerimine. Samuti oli segadus lõppkasutaja tarkvaratoodete valikul. Kuna kasutajatele otsustati valiku lihtsustamiseks üles seada kahe erinevad rakenduse demonstratsioonkeskkonnad, vähenes koolitusvajadus projekti juurutamisetapis. 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs 1.1.3 Projekti eesmärkide saavutatus
Selline massiline areng tõi kaasa 18.sajandil linnastumise, mis omakorda tõi kaasa uute ametite tekke oli tarvis rajada kanalisatsioone, infrastruktuuri arendada jne. Tööstusühiskonna miinuseks oli see, et tekkis tööpuudus ja tööliste elatustase oli madal, aga plusse tõi see rohkem endaga kaasa, sest tänu tööstusühiskonna arengule muutusid inimeste elud mugavamaks ja korrapärasemaks. Nad said kasutada enda oskusi ja oli tööd, mille eest nad said ka väärilist palka. Kõige probleemsemateks tegevusaladeks (see tähendab tegevusalad, kus langes tööhõive) peetakse just mitmeid vabrikute ja tehastega seotud töökohtasid tekstiilitööstus, riietusesemete tootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine, puidutöötlemine ja puittoodete tootmine, transpordivahendite tootmine, veondus, laondus ja side, kummi- ja plasttoodete tootmine, ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine. Kui võtta aega tagasi 1980ndatesse, siis sellel ajal oli tööstusühiskond väga populaarne.
Jutustamisel takistavad teda sõnatähenduse ebatäpsus, sõnaleidmisraskused, lauseloomeraskused (lausemallide vähesus, lausete elliptilisus). Samuti on Laural raske välja tuua tegelaste emotsioone ning väljendada põhjuslikke seoseid. Jutustusel puudub kindel struktuur. Kohati on välja jäetud ka sissejuhatus või lõppsõna. Jutustamisel kasutab laps vähe erinevaid lausetüüpe. Eelnevat kokku võttes võib järeldada, et kõige probleemsemateks valdkondadeks on Laural lauseloome ja jutustamisoskus. Tekstiloomeoskuse õpetamine 30 III. Probleemi lahendamine 3.1. Tekstiloomeoskuse õpetamise teoreetilised alused Käesolevas allpeatükis annan ülevaate tekstiloomeoskuse teoreetilistest alustest ja teemaga seotud uurimustest. Töö uurimuslik osa kirjeldab 8-aastase tüdruku tekstiloome- oskuse arendamist. Tekstiloomeoskuste arendamise metoodika koostamisel võeti aluseks
keskkonnaseisundi parandamiseks midagi ära teha saab. Saab väita, et mida kõrgem on inimese sissetulek, seda optimistlikum ta antud küsimuses on. Teiseks väga selgeks mõjutajaks on aga asjaolu, et madalamate sissetulekutega vastajad veedavad enamuse aastast Tallinnas ning ühes ja samas keskkonnas viibimine tingib ilmselt negatiivsemaid hinnanguid (Uljas, 2001). Vaadates seda, milliseid valdkondi Tallinnas kõige probleemsemateks hinnatakse, on näha, et kõige madalama sissetulekuga elanikud muretsevad enim sõiduteede olukorra pärast (61%), sarnast muret tunnevad ka kõrgepalgalised – küll aga on nende osakaal suurem (84%), mis on seletatav sellega, et nad sõidavad rohkem autoga ning seetõttu on teema muutunud olulisemaks. Keskmise sissetulekuga inimestele teeb pigem muret liiklusturvalisus ja –kultuur. Üks osa liiklusturvalisusest on hinnang üleüldisele olukorrale, teise poolena lisandub
annaabi.ee 
