(s.o rahvusrühmas vähemalt 3000 Eesti kodanikku) ei takistaks juute nüüdki, sest 1993. aastal jõustunud uus kultuurautonoomia seadus ei sätesta Eesti põlisvähemustel arvulisi piiranguid. Siiski ei tundu kultuurautonoomia praegu päevakorral olevat ja ega selle taasfikseerimine suurt midagi muudakski. Tähtis on ikkagi, missuguse maaga otsustab enamik Eesti juute oma tuleviku siduda. Sellest vaatevinklist lähtudes ei paista Eesti juutide tulevik vähemusrahvusena kujunevat probleemituks. KIRJANDUS · P. Ariste. Juut eesti rahvausus. - Eesti Kirjandus 1932. nr 1,3,4, 12 lk 1-17, 132-150, 219-228 · P. Ariste. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 1981, lk 158-159 · E. Berg. Juudi asustuse iseärasusi Eestis. -Akadeemia 1994, nr 4, lk 816-829 · E. Berg. Juutide identiteedist Tartus. -Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XL Tartu, 1994, lk 190-206 · S. Gurin. Juudi vähemusrahvuse statistika Eestis. Tallinn, 1936
vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti- ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Filosoof kui vaimne ämmaemand, seda on Sokrates: tema töö on teistele sünnitusabi anda, mitte ise sünnitada. Sokratese puhul eristub filosoofiline tegevus mõistemääratlusena. Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistele. Mis on teadmine? Filosoofia üks osa on tunnetusõpetus- teooria sellest, mis on teadmine. Selle filosoofia erivaldkonna algallikas on Sokratese küsimus. See vastus nõuab teadmist ennast. Ta pärib seletust, põhjust ja mõistuspärast analüüsi asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Nii ei saa teadmine olla vaatlus. Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega.
vaatamata sellele, et ta oli lasknud Jamesi ema hukata. Siiski leidus troonile ka teisi pretendente, kellest tõsiseltvõetavaim oli Arabella Stuart, Jamesi nõbu. Ent Elizabethi-aegne Inglismaa ülikkond pooldas Jamesi, kellest oli teada, et ta on küllaltki mõistlik ja kogemustega valitseja. Nii kuulutas kantsler Robert Cecil Jamesi Inglismaa kuningaks ning too asus koos suure saatjaskonnaga 1603. aasta suvel Londoni poole teele. Jamesi trooniletõus osutus üsnagi probleemituks, sest Cecili kildkond hoolitses selle eest, et poliitilised vastased mingitki võimalust ei saaks. Nii fabritseeriti süüasi Elizabethi- aegsele riigimehele ja maadeavastajale Walter Raleigh'le, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Raleigh oli aastatel 16041616 Toweris vangis, seejärel saadeti ta Lõuna-Ameerikasse kulda otsima. Et ta retk ebaõnnestus ning kuningale tundus ta endiselt ohtlik, siis hukati ta 1618. aastal
Küsitavaks tegemine ja probleemide avamine sokraatilise mõistmise kese. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja- Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistetele. Platoni varasemates, n.n. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole
annaabi.ee 
