· Töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna Looming. · Algul kirjutas külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge · Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid tragöödia ,,Libahunt", draama ,,Kauka jumal" · Kitzberg oli tasemel dramaatika kõigi põhizanride väljaarendaja. · Tõi Eestisse näitekirjanduse dramaatilisi karaktereid ning ühiskonnakriitilisi probleemegi käsitles julgemalt · ,,Kauka jumal" kandev mõte: ,,Kes rikas, on nagu jumal. /--/ Võib kõik teeb mis tahab! Mida rikkam keegi on, seda enam on ta jumal." Gustav Suits (1883-1956) · Sündis Võnnus, Tartumaal · Oskas juba 4 aastaselt lugeda · Kasvatavad põhiliselt ema ja isa vend · Õppis Aleksandrikoolis · Ülikoolis õppis keeleteaduskonnas, hiljem ka Helsingi ülikoolis · Noor-Eesti üks asutajatest
kartes liigset holokaustile keskendumist, kuid siiski suure huviga. Raamatu kasuks räägib juba tema esimene peatükk, mis sisaldab juutide ja leedulaste suhteid juba alates 19. sajandi lõpust, juutide rolli Leedus, neisse suhtumise kujunemist ja muud nendega seonduvat. Tegu pole lihtsa lühikirjeldusega, vaid põhjaliku ja laiahaardelise käsitlusega, mis pakub sujuva ülevaate ning näitab avalikkusele vähem teada olevaid probleemegi. Eidintas on kirjeldanud kahe rahvuse vahelisi dialooge kui ei midagi halba ennustavaid, ent ometi raius suhetesse mõrasid kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua
Enn Vetemaa proosaloomingus moodustavad tema lühiromaanid («Monument» 1965, «Pillimees» 1967, «Väike reekviem suupillile» 1968, «Munad hiina moodi» 1969, «Kalevipoja mälestused» 1971) omaette terviku ja seisavad hilisematest romaanidest («Hõbedaketrajad» 5 1977, «Ah soo...» 1979) mõnes mõttes eraldi. Küll kandub «Monumendi» tegelasi ja probleemegi «Hõbedaketrajaisse» ning ka nende maailmapildis võib ühtteist ühist leida, ometi seob just lühiromaane spetsiifiline probleemistik, neil on ühiseid ja läbivaid motiive, probleemide lahendustes on täiesti ilmseid kokkulangevusi, ning mis eriti oluline, neis kõigis on eri tegelastel käitumisjuhte, mis alluvad otsekui ühtedele ja samadele seaduspärasustele. Teosest teosesse analüüsib autor oma tegelaste käitumist kriitilistes
tööviljakuse. Seega tööviljakuse tõstmiseks läheb inimesel tarvis looduse seaduste tundmist. Ainult siis, kui tunneme loodust, selle jõudusid ja seadusi, mis neid jõudusid juhivad, saame neid oma kasuks rakendada. Kui palju aega kulus kaupade veoks, kui veel ei tuntud aurujõu kasutamist ja liiklemine väga vaevaline oli, mis kaubavahetust suuresti takistas. Kuid edasised teaduse saavutused viisid arengut kiiresti edasi, millest kahjuks ka probleemegi juurde tuli, kuid nende lahendamiseks otsitakse ka praegu teadlastelt abi. Teadmine on suur majanduslik jõud. 17.Kapitali mõiste. Eelnevast on teada kaupade valmistamise kaks tingimust loodus ja töö. Lisame siis lõpuks ka kolmanda tingimuse kapitali. Varem sai juba märgitud, et ilma tööriistadeta ei ole võimalik tarbeasju valmistada. Paljaste kätega ei või inimene midagi suurt korda saata. Põllutöös, käsitöös, koolipingis
annaabi.ee 
