paremal kujul. Alustada tuleb iseendast - tuleb vaadata enda sisse, teha otsuseid inimese mitte valitseja seisukohalt. Hea ning õiglane valitseja peab ära tundma piiri eetilise ning moraalitu vahel. Minu arvates on ideaalseimaks näiteks antiikfilosoofi Aristotelese poliitika käsitlus. Tema filosoofia kohaselt sisaldab poliitika nelja eri valdkonda: kunsti (techne), uurimistööd (methodos), praktilist tegutsemist (praxis), ning valikute tegemist (proairesis). Aristoteles uskus, et võimekas poliitik peab olema tegev kõigis eelnimetatud valdkondades. Vaid nii on võimalik saavutada oluline hüve – riigi ülalhoidmine ning selle püsimise kindlustamine. Seega peab olema valitseja see, keda austatakse nii tema tausta ning isikuomaduste kui ka valitsemisviiside järgi. Kuigi Aristotelese sõnade kohaselt ei ole võmalik saavutada ülimat täpsust, tuleb riigi valitsemisel teha selgeks eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda. Ta leidis ka, et
Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine. 2. Kuidas haakub Aristotelese poliitika käsitlus tema eristatud nelja tegevuse tüübiga: kunst (technê), uurimistöö (methodos), praktilisel tegutsemine (praxis), valikute tegemine (proairesis)? Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ehk poliitikaga seotud. Igal ühel on õigus poliitikaga tegelemiseks, sest see puudutab ju kõiki. (Platon ütles, vaid teatud inimestegrupil on õigus). Aristoteles realistlikum ja materiaalsem arusaam ja seletus, kui Platonil, kes oli vaid ideedemaailmas kinni.
tegutsemisviis. Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemus, samuti ebaõiglus ja õiglane tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks: - Technê - praktiline oskustöö. Aluseks on teatud seadmus ( hexis ) millegi loomiseks (poiêtikê). - Methodos- Teoreetiline uurimistöö - Praxis- tegutsemine üldiselt - Proairesis tegutsemine kindla valiku alusel Igal tegevusvaldkonnal alatest kunstist kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr. Agathon) võib olla erinevatel juhtudel eesmärgiks üldse, see mida tahetakse saada, sõltumata selle seosest eetilise plaaniga. Aristoteles uurides hüvesid jõudis järeldusele, et selleks on õnn. Aga mis on õnn ja millest ta sõltub? Enamik inimesi väidavad, et õnn on hea elu- naudingud, rikkus ja kuulsus. Teisel
Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses? Mis on loomutäius ja kuidas see jagueb? Kuidas on õnn sellega seotud? Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemuse laad. Korraldav õiglus. Kas on võimalik ennast ebaõiglaselt kohelda? I Raamat Aristotelese inimtegevuse valdkondi puudutavad tähtsamad neli mõistet : Technê (praktiline oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr.agathon) on mõeldud tähenduses, mis võib erinevatel juhtudel eesmärgiks olla, see mida tahetakse saada, sõltumata seosest eetilise plaaniga. Ühe juhtivama ja mõjukama ala alla peaks kuuluma poliitika. See määrab ära millised teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igalühel teada ja mil määral.
annaabi.ee 
