L-I ühendati Sardiiniaga. Veebruar 1861- kuulutatakse välja Itaalia kuningriik. Põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia, kuningas sai Emanuele, peaministriks Cavour. Riigi tuumik Sardiinia. Lõplikku ühendamist takistas Veneetsia (A võimu all) ja Paavst Roomas. 1866 Itaalia Preisimaaga sõlmis Austria vastu liidu, I osales ka Austria-Preisi sõjas. Itaallased said lüüa, aga Preisimaa võitis sõja. Veneetsia läks algus Prmaale, aga hiljem anti Itaaliale. Kirikuriigi ühendamine oli keerulisem, sest tema taga oli Prmaa. Garibaldi püüdis seda kahel korral sõjaliselt vallutada, aga ebaõnnestus. Pöörde tõi Prmaa kaotus Prantsuse- Saksa sõjas. 1870 Itaalia võed Roomas, mis kuulutati kungriigi pealinnaks. Paavsti võim jäi kehtima aint Vatikanis. Positiivsemateks suheteks kuulutati Paavst puutumatuks, talle jäeti usuline vabadus ja õigus luua suhteid teiste riikidega.
See isolatsioonipoliitika oli kuni Salisbury võimu lõpuni 1902, kui sõlmiti uuesti liit Jaapaniga Venemaa vastu ja eriti Kolmikantandi koalitsioon 1907. Suurbritannia polnud ainuke Aasias tegutseja, nt ka Holland. Hollandi India ehk Indoneesia, ent Hollandi Ida-India kompanii pankrotistus pmst juba 1800 ja edasi ajas asja Holland ise kuni 20.sajandini välja. Prmaa hakkas tegutsema alates 1858 Vietnami vallutamisega, mis võttis aega mitukümmend aastat. Prmaale oli eriti kurnavaks Mehhiko Maximiliani afäär1861-67. Napoleon III, tollane keiser, üritas Mehhikot muuta enda sateliitriigiks. Prmaa püüdis kaasata Suurbritannia ja Hispaaniat, et vallutada Mehhiko taas (mis oli 1820ndatel iseseisvunud?). Prmaa kavandas sinna interventsiooni ja kui SB-Hispaania loobusid, läks Napoleon III Mehhikosse üksi. Vastupanu oli äge, alles 1863 jõuti välja pealinna Mexico Citysse.
- Leedu suurvürsti ja Poola kuninga võim hakkas pärast Jagelloonide dünastia pärijateta Zygmnut Augusti surma 1572. aastal hääbuma. - 1573. valiti Poola-Leedu kuningaks Charles IX vend Henri Valois. Henryki artiklid- kuningas peab austama usuvabadust ja kutsuma Seimi kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Õigus kuulutada sõda ja kehtestada makse kuulus Seimile. Valitsemine kestis vaid mõne kuu, sest pöördus tagasi Prmaale pärast oma venna surma, et siis troon pärida. - Poola-Leedu trooni ümber käis suur võitlus. Uueks suurvürstiks ja kuningas sai ungarlasest Transilvaania vürst STEFAN BATORYLE. Ta oli väga sõjakas, võttis ette sõjakäigu Moskvale. Tormakas BATORYLE asus 1581.aastal piirama Pihkvat, ning sundis Ivani aasta hiljem rahu paluma ja loovutama kõik oma Liivimaa hõivatud alad Rzeczpospolitale. Rootslased vallutasid samal ajal Narva. 1583
Bellay ei harrastanudki muid vorme. 1502-1530 elas. Suguvõsas kõrgetel kohtadel inimesi. Itaalias mingi aeg. Sonettidest suur hulk pühendatud Itaaliale. Kunagise rooma allakäiku väljendab. Kaasaja allakäik. Pessimistlikud toonid. Teine teema on igatsus sünnimaa Prantsusmaa- järele. Ilmselt kõige mitmekesisem on Ronsardi looming. Elas 1524-1585. Religioosne konflikt algas Prmaal. 1572 Pärtliöö. Kirjeldab neid sündmusi masendusega, häving, mis tulnud Prmaale. Kirjutab ka oode tulnud otse antiigi mõjul. Kuulsaimad siiski sonetid. Jälgib üldist sonetilaadi, msi oli kujunenud. Maailmavaateliselt ja filosoofiliselt tuleb nihe. Ei ole enam nii idealiseeriv, vaid rõhutatult rohkem näitab maise elu tähendust ja keskendub siinpoolsele. 1578 hiline luulekogu ,,Sonetid Helenele". Kõik on tõlkinud Semper. Meeleolu täpselt tabavad tõlked. Euroopa luules on saj II poolel, R lõpuperioodil on Hispaanias müstikute e
annaabi.ee 
