(ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst?
vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele ,,tehnilised" vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult selle maagia ( vaimne ) müstiline võim ja vägi, millest siis abi otsitakse. Inimesed ei kahtle nende toimingute oodatud mõjudest isegi siis, kui need mingisugust oodatud mõju ei anna. Maagia tugev
vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele ,,tehnilised" vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult selle maagia ( vaimne ) müstiline võim ja vägi, millest siis abi otsitakse. Inimesed ei kahtle nende toimingute oodatud mõjudest isegi siis, kui need mingisugust oodatud mõju ei anna. Maagia tugev
vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“. Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele „tehnilised“ vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult selle maagia ( vaimne ) müstiline võim ja vägi, millest siis abi otsitakse. Inimesed ei kahtle nende toimingute oodatud mõjudest isegi siis, kui need mingisugust oodatud mõju ei anna. Maagia tugev