aristokraadid. Kaubandussuhetele lisasid uut hoogu koloniaalvallutused Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Tööstuse ja kaubanduse arengu sotsiaalseks tulemuseks oli kodanluse kujunemine ja tema jõukuse kasv. Suurkodanluse seas olid manufaktuuriomanikud, pankurid, kaupmehed ja reederid. Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks. Privileeritud seisused oli vaimulikud ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn. kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks". Esimesed olid kloostrites elavad mungad ja nunnad, teised vaimulikud väljaspool kloostreid. Kõrgvaimulike ja tavaliste kogudusepreestrite vahel valitsesis suured sotsiaalsed ja
seisustega. Juriidilises mõttes seisuslikud vahed tasanduvad. Aadel kaotas ühe oma peamise privileegi monopoli maale ja pärisorjadele. 1870. aasta linnareform tõi kaasa linnajuhtimise muutumise seisustevabaks. 1864. aastal viidi läbi kohtureform, millega kaotati sensised seisuslikud kohtud. Üldine sõjaväekohustus kaotas seisustevahelised erinevused selle läbimisel. alles 1874. aastast pidid ka privileeritud seisused täitma sõjaväekohustust. Kaotati pearaha, aadel lülitati maksumaksjate sekka, piirangute kaotamine passi reziimis, mille tulemusena suurenes liikumisvabadus. 20. sajandi alguses tulid oluliste momentidena juurde asjaolud, et talupoeg sai õiguse astuda välja oma kogukonnast. See tõi kaasa talurahvakogukonna likvideerimise. Juriidilises plaanis oli seisuslik kord kadunud. Reaalselt oli hoopis teistsugune. Seaduseandlike aktidega oli seisusliku
Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar Sümboolne sfäär nn. Isa sfäär, fallos (mis sümboolselt tähistab mehe privileege ja autoriteeti) on esmane, privileeritud , sellest lähtub tähistusprotsess. Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast kättesaamatu objekti järgi, liiguvad lakkamatult mittestabiilste tähistajte jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus kättesaamatu. Mina keskmes ületamatu `lõhe', lõputu asenduste jada tähenduste otsingul > oluline poststukturalismi arengus Küsimused 1) Millised repressioonimehhanismid on tekstis nähtavad? Millised alateadlikud motiivid
Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar Sümboolne sfäär nn. Isa sfäär, fallos (mis sümboolselt tähistab mehe privileege ja autoriteeti) on esmane, privileeritud , sellest lähtub tähistusprotsess. Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast kättesaamatu objekti järgi, liiguvad lakkamatult mittestabiilste tähistajte jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus kättesaamatu. Mina keskmes ületamatu ‘lõhe’, lõputu asenduste jada tähenduste otsingul > oluline poststukturalismi arengus Küsimused 1) Millised repressioonimehhanismid on tekstis nähtavad? Millised alateadlikud motiivid
annaabi.ee 
