Tallinn: Juura, 2007. · Tacitus: Duodecim tabulae finis · P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu. aequi iuris Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi · Pomponius, Digesta 1.2.2 kirjastus, 1930. · Livius, Ab urbe condita 3.31-39 · E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. · Decemviri legibus scribundis Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000. Leges XII tabularum · M. Kaser. Das römische Privatrecht. · I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted Bd. · III tahvel reeglid (korratu) 1. (2. Aufl.). München: Beck, 1971. võlgniku vastu (legis · F. Wieacker. Römische actio per manus iniectionem) Rechtsgeschichte. · IV tahvel sätted isavõimu kohta 1. Abschn. München: Beck, 1988. (patria potestas) · D. Tamm. Roman law and European · V-VI tahvel eestkoste, pärimine,
europäischen Rechtsentwiklung. 4. Auf. 1985. 19. Wieacker, Franz. Privatrechtsgeschichte der Neuzeit. 2. Auf. 1967 20. Wieacker, Franz. A history of private Law in Europe with particular reference to Germany. Oxford. 1995. Soovitav 1. Abel, R.L. Lewis, Ph.S.C. Lawyers in Society. I-III. 1988 - 1989. 2. Caenegem, Raoul Charles van. Judges, legislators and professors: chapters in European legal history. Cambridge. 1987 3. Coing, H. Europäisches Privatrecht. Bd. I, II. München 1985, 1989 4. Kroeschell, Karl. Deutsche Rechtsgeschichte. Bd. 1. (bis1250) 10. Auf.; Bd. 2. (1250- 1650) 7. Auf.; Bd.3. (seit. 1650) 2. Auf. 5. Kroeschell, Karl. Rechtsgeschichte Deutschland im 20. Jahrhundert. Göttingen. 1992 6. Lange, Hermann. Römisches Recht im Mittelalter. 7. Rouland, Norbert. Juriditseskaja antropologija. Moskva. 1999. 8. Wieacker, Franz. Römische Rechtsgeschichte. München. 1988. 2. ARHAILINE ÕIGUS.
Hugo (Lehrbuch des Naturrechts, 1798). · Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 1.Fiktsiooniteooria (F.C. von Savigny. System des heutigen römischen Rechts, 1840). Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria (O. Gierke. Deutsches Privatrecht, 1895). Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline isik on sama reaalne organism kui füüsiline isik. · Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud 1. Normatiivne teooria (H. Kelsen; R. Ihering). Juriidiline isik on õigustehniline kunstmõiste, subjektiivsete õiguste sihtpunkt. 2.Sotsiaalne lähenemine (valdav osa kaasaja autoritest).
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 3. Vene NFSV. 4. ENSV tsiviilkoodeks (1964 võeti vastu, jõustus 1965, kehtis erinevates osades aastani 2002). 5. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (1994). 6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (01.07.2002). 1865. aastal hakkas kehtima Friedrich Georg von Bunge (1802-1897) poolt koostatud Balti provintsiaalseadustiku 3. osa "Est-, Liv- und Curlaendische Privatrecht" mida eesti keeles hakati nimetama Balti eraseaduseks (BES). BES koosneb sissejuhatusest ja neljast raamatust - perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus ja nõueteõigus. Seega on BES-ile omane pandektiline süsteem. Eesti Vabariigi loomise järel jäi enamik tsaariaegseid seadusi kehtima, sh ka BES, mis kehtis kuni 1940. aastani (samuti aastatel 1941-44). Hakati ette valmistama Eesti oma uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940. aastaks, kuid jäi seadusena
raamat, II tiitel, 2. peatükk, I-VIII lõik) paragrahvid 50-128, milles leiduvad vajalikud 1 andmed maapäevade kohta. Nii I kui II osa jagunevad struktuurselt raamatuteks, raamatud tiitliteks, tiitlid peatükkideks ja peatükid lõikudeks. Provintsiaalõiguse III osa, tuntud ka Balti eraseaduse (BES) nimetuse all (Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht), mis avaldati kodifitseeritult 1864. aastal vene ja saksa keeles, koosneb 4600 paragrahvist. Balti eraseadus kui tsiviilkoodeks haarab perekonna, asja-, pärandus- ja nõudeõiguse norme. Köite lõpul on õigusallikate loetelu ja võrdlev tabel õiguslikest normidest, millele baseerub BES, st rooma-, kanooniline-, germaani-, rootsi maa- ja linnaõigus, Vene seaduste kogu, rüütli ja maaõigus, linnaõigused ning üksikud privileegid ja seadused.
annaabi.ee 
