Pooled võivad tunda ennast kohtuistungil viibivatest kõrvalistes isikutest rohkem häirituna, kui nad kohtule välja näitavad. Probleem seisneb eelkõige selles, et protsessuaalselt puudub kohtul sõnaselge kohustus teavitada menetulusosalisi võimalusest arutada kohtuvaidluse kompromissiga lõpetamise väljavaateid kinnises menetluses. Samas on istungi kinniseks kuulutamine piiratud, st kinnine menetlus peab aitama poolte kompromissile suunamisele oluliselt kaasa. Privaatsemad tingimused looksid kindlasti paremad võimalused kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromissiga. *Kompetentsus - Tsiv.kohtumenetluse seadustik annab kohtule laiad võimalused, kuidas pooli aktiivselt kompromissile suunata, kuni selleni välja, kohus võib esitada pooltele kompromisslepingu projekti ja kutsuda pooled isiklikult kohtusse (see on meie kohtus uus nähtus). Teatud puudjääke võib välja tuua kohtuasjades, mille arutamine toimub kirjalikus menetluses.
Pühaje külale järgmistena on Mägara küla mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586. Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga. Erinevalt linnalisest Narva-Jõesuust olid siin puhkajate tarbeks välja ehitatud privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr Taikovski, 1891.a. füsioloog Ivan Pavlov, kes jäi Sillamäele truuks peaaegu veerandsajaks aastaks. 1927 alustati Rootsi kapitali kaasabil Eestimaa Õlikonsortsiumi ehitamisega Sillamäe randa. 1928. 1929 alustas Türsamäe põlevkiviutmistehas tööd. 1936 töödeldi päeva jooksul bensiiniks 250
huvitav lahendus muidu haridusasutustega tavaliselt kaasnevale igavale koridorile. Rühmaruumid, toitumine, arsti ruumid jmt funktsioonid on paigutatud kiirtena kesksest südamikust kiirguvaisse tiibadesse. Laste mängu- ja magamisruumid on kombineeritud Joonis 19 ratsionaalselt kolme tiiba. Tiibade vahele jäävad privaatsemad õuealad rühmadele, mis liituvad ühiseks mängimiseks mõeldud aiaga. Keskel seob kõik üheks tundliku ülavalgusega tuum saal, muusikatuba ja multimeediatuba. Seda aga piirab üllatus nö. sisse langenud katusega valgussaht. Projekt väga hästi paigutatud ümbritsevasse linnamaastikku elavdades nõnda monotoonseks kujuneda kippuvat äärelinnalikku kortermajade piirkonda. Tegemist on kindlasti lasteaiaga, mis
Ehitise plaanilahenduses on kesksel kohal hoone kogu hoovipoolset risttelge kahe korruse ulatuses läbiv saalimaht, mida fassaadil markeerib suur dekoratiivse raamistusega kaaraken. Saaliga liitusid esimesel korrusel veel sellest lükandseina abil eraldatav söögituba ja väiksemad seltskondlikud ruumid, puhvet ja väike kaminasaal. Aiaküljele jäi avar veranda, mis koos seda jätkava terrassiga moodustas sujuva ülemineku aeda. Teisele korrusele oli paigutatud privaatsemad ruumid, raamatukogu koos lugemisnurgaga ja oldermanni ruum. Ülal torniosas paiknes väike galeriilaadne ruum, mille akendest avanes maaliline vaade Toomemäele. Hoone välisilmes annab tooni mahtude ekspressiivne dünaamika. Kompositsiooniliseks dominandiks on püramiidja kiivriga massiivne neljatahuline nurgatorn, mis kasvab välja alummise hooneosa tahukalisest põhimahust, andes selleletugeva vertikaalse aktsendi. Hoone põhiline osa on kaetud kõrge plaanikontuure järgiva kelpkatusega
annaabi.ee 
