Ryle jaoks on eeldus, et kogu mentaalse mõistestiku deklaratiivsel kasutusel on mingi fakte või nende esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine. (Ryle 1949) Erinevalt loogiliste positivistide biheiviorismist ei nõua Ryle'i versioon mentaalse mõistestiku füsikalistlikku redutseerimist, piisab inimkäitumise tavakeelsest kirjeldusest. Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" (Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, tänu sellele, et suutis luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Kasvatuses kasutatakse loogikat-
tema tähenduse kohta, siis on see sarnane teguviisiga kui võtame kruvi masinast välja ja küsime, mis see on. Mõistlikum oleks panna kruvi masinasse tagasi ja vaadata, milline on tema funktsioon seal. Sõna ja väljendiga on lood analoogsed: me mõistame teda tema reaalses kasutuskontekstis. Ses mõttes on ka jutt tähenduse kasutuse teooriast tinglik, kuna teooria reeglina eeldab abstraktsioone, nähtuste välja rebimist nende loomulikust kontekstist. 6.Privaatkeele argument: W. arutluse tulemusena on privaatkeel võimatu, sest sellises keeles ei tekiks tähendust. Privaatkeel oleks keel, mida põhimõtteliselt valdaks ainult üks inimene ning teised ei mõistaks. Keel on ikkagi põhimõtteliselt sotsiaalne, ühiskondlik nähtus, mille kaudu oleme kõik omavahel lahutamatult seotud. 10
Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu - Logisch-philosophische Abhandlung. Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. Maailm on kõik, millega on tegu. Tal õnnestus kõrvaldada filosoofilised probleemid. Pakkus välja korrektse keelekasutuse, 7 põhiteesi koos seletustega. Eetikaloeng eetika on uurimus sellest, mis on hea. Mõiste hea erinevad tähendused. Tähendus on kasutus. Keelemänguteooria keel kui tööristakast. Privaatkeele argument suunatud cogito, ergo sum. Wittgenstein leiab, et Descartes oma II Meditatsioonis kasutab privaatkeelt, mida mõistab ainult ise. Privaatkeelt ei saa olla. Descartes kui ainus mõtleja maailmas ei saa hakata mõtlema, sest tal pole vastest, kellega argumenteerida. Üksikul lausel ei ole enam motet. Korrektse keelejasutuse puhul ei tohi keelemängu segada (religion ja kultuur). Ebakorrektne kui väidame midagi, mille korrektsust ei suuda tõestada. Keelemängud osaliselt kattuvad
aistingute saatus on eliminatiivmaterialismi järgi analoogne flogistoni ja deemonite saatusega. Tuleb aeg, mil me enam lihtsalt ei vaja selliseid hüpoteese. Vaim ja keel/teooria. Sellisele eliminatiivmaterialismile on vastu vaieldud, lähtudes arusaamast, et kogemus ei ole ainult keeleline või mõisteline; et kogemuse kohta käivate teooriate muutudes meie kogemus ise ei muutu, kuna kogemus on keelest ja teooriast sõltumatu või selle eelne. Rorty on seisukohal, et Wittgensteini privaatkeele argument näitas, et ei saa olla keele-eelset teadlikkust. Arusaam vaimse teoreetilisest laetusest on omane ka hilisematele eliminatiivmaterialistidele, kelle tuntuimad esindajad on Paul ja Patricia Churchland. Ekslik teooria mõjutab meie tunnetust ja paneb meid arvama, et leiduvad vaimuseisundid jms. Kui tunnetaksime end läbi närviteaduste mõistevõrgustiku, siis mõistaksime, et selliseid vaimuseisundeid nagu uskumused, lihtsalt ei ole. Churchlandi eliminativism
annaabi.ee 
