tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis (vt joonis). Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Tööde käik: Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi. Niiskete ja märgade ruumide seinad kaetakse niiskustõkkega kahes kihis. Seejärel teostatakse hüdroisolatsioonitööd. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Selleks kantakse hüdroisolatsioonimastiks pintsli või rulliga 10 cm laiuselt
vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. . 2. Mis eesmärgil kasutatakse niiskustõket plaatimistöödel? Tõkestada kahjuliku niiskuse imendumist aluskonstruktsiooni. 3. Kus ja miks kasutatakse hüdroisolatsiooni plaatimistöödel? · Kaitseb konstruktsiooni veeavarii puhul · Väldib vee tungimist konstruktsiooni · Kaitseb põrandakütte kaableid · Garanteerib plaatimissegu nakke 4. Vähemalt kui lai peab olema tugevduskanga ülekate põrandalt seinale? Vähemalt 5cm laiuselt 5
niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide niiskete tsoonide töötlus on analoogilised. Põrandad: märjaks tsooniks loetakse kogu põrandapind ja10 cm ülespööret seinale. Seinad: jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Tööde käik Pesuruumide põrandad ja seinad kaetakse suuremas osas keraamiliste plaatidega. Hüdroisolatsioonimaterjalid liigituvad bituumen-rullmaterjaliks, mördiks, plastvaibaks ning võõbana pealekantavateks. Viimaseid on kõige lihtsam kasutada. NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, tellis, silikaat, kergbetoon-,
6 Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus) Sademevesi (nõrga survega või survevaba) Lekkevesi (siseneb hoonesse või tekib hoones) Olmevesi (inimese tegevusest pärinev- söök, pesemine) Pritsmevesi, paiskvesi Kondensvesi Udu Kapilaarvesi Sorptsioonivesi (konstruktsioonidesse imendunud) Ehitusniiskus (ehitusaegne või sissetoodud) Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu. 13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures. Külmumine toimub progresseeruva kiirusega.
vahelt niiskus ei pääseks kuivama. Märgade ruumide kavandamisel kehtib üldine põhimõte: märjad ruumid ehitatakse vanasse majja omaette „kabiinina“: märgade ruumide sisepind on vee- ja aurutihe ja välispind veeaurujuhtiv, mis võimaldaks tarindisse pääsenud niiskusel teiselt poolt kiiresti välja kuivada. Vee tarindi pinnale sattumise järgi võib märjad ruumid jagada niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märg tsoon on ala kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi ja kus on seetõttu vee koormus suurim. Märjad tsoonid on põrand, duši, vanni ja kraanikausi ümbrus, vt. Joonis 13.17. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks peavad märgade ja niiskete ruumide piirded olema varustatud tiheda aurutõkkega ja märjad tsoonid veetõkkega. Vee- ja aurutõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja aurutihedat viimistlust. Puittarindite puhul tuleb veetõkke tegemisel olla eriti hoolikas, kuna
annaabi.ee 
