süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a)Konsistentsi tagavad eesmärgiks on vältida vastuolusid b)Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõistelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e)Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks on vältida vastuolusid b. Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c. Mõistelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d. Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui
süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks on vältida vastuolusid b) Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõsitelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusegareguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
- Konsistentsi tagavad argumendid argumendid on vastuolude vältimiseks - Kontekstuaalsed argumendid süsteemiline kitsamas tähenduses hõlmab ainult kontekstuaalset - Mõistelis-süstemaatilised argumendid - iga argument on mõisteliselt süstemaatiliselt läbitöötatud (riigiõiguse aluse vundament) - Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste ja teiste PS põhimõtete printsiibilisest iseloomust (peandumise kaks liiki: norm=reegel või norm=printsiip; lähtub peandumise iseloomust; normi puhul peandumine ütleb, et tuleb teha ühtmoodi vastuvaidlemata (kui erandit pole); printsiibi puhul peandumine teise struktuuriga kehtib kõige ulatuslikumal määral); kaalumisargumendid on printsiibi argumendid - Spetsiaalne juriidiline argument eelkõige analoogia (kas on tõlgendamise argument? Probleem on seaduse
Severianus). Serviuse spetsifiilis-klassikalise õigusteaduse mõttes oli õigusteadus ainult tehniline oskus kohaldada selgeid, reeglipäraseid mõisteid faktilistele asjaoludele ning õiglus ei kuulunud selgete mõistete kategooriasse. Selles lausesse on aga juba iseenesest loomuõiguslikku printsiibilisse õigusmõtlemisse kuuluv „headuse ja õigluse“ idee, mis näitab, et institutsionaalse õigusmõtlemise esindajad prokuliaanid võisid nüüdsest printsiibilisest mõtlemisest üle võtta kõike, mis näib „õiglane ja hea“. 4) Järelklassikalise õigusteaduse periood (250 - 563 pKr) Sellele perioodile pole Okko Behrends eriti tähelepanu pööranud. Üldiselt peetaksegi seda perioodiks, mil klassikalise ajastu õigusteaduse poolt väljaarendatud mõisteline täpsus ja selgus kadus (nt ei peetud enam vajalikuks eristada valdust ja omandit). Järelklassikalist perioodi iseloomustas varasemate juristide tööde tõlgendamine ja