omavate asjaoludega. Üks säte moodustab nende asjaoludega koos süsteemi. See on vajalik selleks, et ainult ühte sätet jälgides võivad jääda kahe silma vahele erandlikud sätted. Analoogia alusel tuleks sarnaseid sätteid erinevates valdkondades sarnaselt tõlgendada. Loogilis-konseptuaalsed argumendid nõuavad mingi printsiibi, instituudi või ka lihtsõnalise sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist. Printsiibiargumendid, kogu õigussüsteemsi kehtivad teatud üldised pühimõtted. Seaduse sätteid tuleb tõlgendada selliselt, mis annavad nendele üldisele õigusprintsiipidele maksimaalse kehtivuse. Kuid samas tuleb arvestada nende printsiipide omavahelist tähtsust. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. Nii on võimalik välja selgitada seadusandja tahet. Teleoloogilised argumendid, seaduse eesmärk kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremele saavutamisele
Siiski tuleb rõhutada süstemaatilise tõlgendamise kaanonit, mille kasutamine võimaldab näha õiguskorda tervikuna, mistõttu võib süstemaatilise tõlgendamise abil jõuda õiguskorda iseloomustatavate printsiipideni. Süstemaatiline tõlgendamine on ilmselt üks keerukamaid põhiseaduse tõlgendamise meetodeid. Siia kuuluvad nii kooskõlalisust kui ka kontekstilisust tagavad argumendid; mõistelis-süstemaatilised ja printsiibiargumendid; spetsiaaljuriidilised ja prejuditsiaalsed argumendid ning komparatiivsed argumendid. Ülalnimetatud tõlgendamismeetodid realiseerivad põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ideed ning aitavad vältida vastuolusid põhiseaduse eri osade vahel. Kindlasti tuleb lisada, et süstemaatilise meetodi täielikul rakendamisel võetakse arvesse ka põhiseaduse seotust Euroopa õigusruumiga. Eesti õiguskorra printsiipide sisustamisel tuleb Eesti põhiseaduse kõrval
koherentsusest. a) Konsistentsi tagavad argumendid põhiõiguste tõlgendamisel on nende eesmärgiks vältida vastuolusid põhiõiguste süsteemis endas ning põhiõiguste süsteemi ja põhiseaduse muude osade vahel. b) Kontekstuaalsed argumendid puudutavad küsimusi, mille esemeks on normi asend seaduse tekstis. c) Mõistelis-süstemaatilised argumendid puudutavad aine mõistelist läbitöötatust ja süstemaatilist täielikkust. d) Printsiibiargumendid. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. Täisautonoomia hõlmab nii autonoomia erasfääris (nt usu-, südametunnistuse-, elukutse- ja omandivabaduse), kui ka autonoomia avalikus sfääris (nt pol. Sõnavabadus, meeleavaldusevabadus ja valimisõigus). Põhiõiguslike printsiipide üks olulisemaid omadusi on see, et nad võivad kollideeruda. Nõnda võib poliitiline meeleavaldus takistada kodanikke õigel ajal tööle jõudmast. Säärasel juhul
Sõnastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks. Mõistagi tuleb eristada ametlikult kehtivaid, nö legaal-formulatsioone kõigist teistest sõnastustest. süstemaatilised argumendid: toetuvad ideele õigussüsteemi ühtsusest ja sidususest: kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid mõistelis-süstemaatilised argumendid printsiibiargumendid (nt üksikisiku enese-määramine; kaalumine kollisiooni korral jt) süstemaatilised argumendid: Nn spetsiaalsed juriidilised argumendid (analoogia eraõiguses) Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele kohtulahenditele (meil Riigikohtu lahendid) Ajaloolised argumendid (sidusus ajalises mõõtmes) Komparatiivsed ehk võrdleva õiguse argumendid (eelkõige Euroopa õigusruumis) 56. Millised on tõlgendusargumentide allikad A. Aarnio järgi?
Kui kohus on mingi otsuse langetanud, on teistel isikutel sarnastel asjaoludel õigus eeldada, et neid koheldaks võrdselt. Analoogia alusel tuleks sarnaseid sätteid erinvates valdkondades sarnaselt tõlgendada. Loogilis-konseptuaalsed argumendid nõuavad minigi printsiibi, instituudi, või ka lihtsa sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist. 5 Printsiibiargumendid viitavad sellele, et kogu õigussüsteemis kehtivad teatud üldised õiguspõhimõtted. Printsiipe on vähemalt kolme liiki: moraalsed, mingis valdkonnas kehtivad üldised materiaalsed ja kogu õigussüsteemis kohaldatavad üldised, nii materiaalsed kui protsessuaalsed õigusprintsiibid. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. 3) Teleoloogilised argumendid – seaduse eesmärk ja selle tuvastamine.
annaabi.ee 
