Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid ette loetud või jutustatud. Siiski, minu vanaema rääkis mulle tihti erinevaid lugusid kui ta õhtuti praksuva ahjusuu ees sokke parandas, kuid pigem olid need Piiblist pärinevad jutud, lihtsalt toredad legendid, oma elusündmused ja unenäod. Õppisin lugema juba enne kooli ja meil oli kodus erinevaid muinasjuturaamatuid. Nendes raamatutes olid nii kaunid pildid, enamasti imeilusate kleitidega printsessidest ja tugeva rühiga printsidest. Eks see oli ju pisikese tütarlapse jaoks südamelähedane teema. See ajendas ikka ja jälle neid raamatuid sirvima ja märkamatult olid saanud nad minu kaaslasteks. Ma lugesin igal võimalikul hetkel ja uinusin tihti muinasjutte lugedes. Minu esimeseks raamatuks oli Malahhiitlaegas. Neid lugusid ma enam ei mäleta mis seal olid, aga see on meeles, et see polnud just õhuke raamat. On meeles, et esimeses klassis lugesime terve klassiga koos läbi
Edgar Valter võimaluse süveneda loodusse ja oma tähelepanekuid pildis ja sõnas jäädvustada.Lisaks pidevalt jätkuvale kunstiloomingule sai ta valmis Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud inspiratsiooni Tallinna-päevilt, kunagisest ateljeest Pika Jala väravatornis. ,,Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" aastal 1995 on mõtteliseks jätkuks karikatuuriseeriale printsessidest ja lohedest.Teised raamatud on nii või teisiti saanud ainet, tegelasi ja tegevuspaiku Võrumaalt. Pöörismäe kass Sooru tõi pähe loo ,,Kassike ja kakuke" aastal 1995 ja 2006 ja talulähedases kruusakarjääris ehitavad vanakraamist hubast kodu ,,Pintselsabad" värsslugu aastal 1995, jutt aastal 1998 ja 2006 ja metsast koju toodud juurikatest ja talukraamist meisterdatud kratt tegutseb ,,Isand Tuutu ettevõtmistes" aastal 1997
· Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti.
Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander
Ka ,,Rehepapi" teised tegelased omavad igaüks mingit tähtsust või sümboleerivad mingit omadust. Teoses oli nõid, kellelt käidi abi palumas, kui tuli kange tahtmine kellelegi kätte maksta; Õuna- Endel, kes oli väga karmi suuvärgiga tüüp; Hans, kes oli võrdlemisi õrnahingeline, lisaks inimestele leidus seal ka igasuguseid erinevaid kratte, nende seas kõige omapärasem oli kindlasti lumest tehtud kratt, kes rääkis toredaid lugusid rüütlitest ja printsessidest; Liina, kes oli mõisas töötav tütarlaps, hästi uhke, nips ja pirtsakas jt. Klassikalisele romaanile kohaselt tuleb ka ,,Ussisõnades" esitlemisele terve rida erinevaid tegelastüüpe. Kaduva metsakultuuri kandjad on "oma päevad täitnud kasutute meelelahutustega nii kasvatasid Tambet ja Mall huntide armeed, mida keegi tegelikult ei vajanud, Ülgas jahmerdas hiies ning tõi ohvreid väljamõeldud haldjatele. Inimahvid aretasid täisid ning üritasid pressida end
Harva vastas ta küsimustele, mis esitati teiste kohta, ja põikles kavalalt kõrvale neist, mis puudutasid teda ennast. Ühel päeval, kui d'Artagnan teda üksikasjaliselt Porthose üle küsitles, sai ta teada mingi kuulujutu musketäri hiilgavast edust ühe printsessi juures; seejärel tahtis d'Artagnan teada, kuidas on lood kaasvestleja enese armuseiklustega. «Ja kuidas on teiega, kallis kaaslane,» küsis d'Artagnan, «teiega, kes te teiste parunessidest, krahvitaridest ja printsessidest kõnelete?» «Lubage,» katkestas teda Aramis, «ma kõnelesin neist ainult seepärast, et Porthos nende kaunite lugudega ise minu juuresolekul on kiidelnud. Aga uskugejnind, kallis härra d'Artagnan, kui ma oleksin seda mõnest teisest allikast kuulnud, või kui Porthos oleks selle mulle usaldanud, siis ei leiaks te diskreetsemat pihiisa, kui olen mina.» «Ma ei kahtle selles,» jätkas d'Artagnan, «aga mulle 88
annaabi.ee 
