Printsess lossitornist Kord ammu ammu seitsme maa ja mere taguses kuningriigis oli üks printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir olid hellade südametega ja otsustasid printsessi järgmisel hommikul lossitormnist päästa. Järgmise päeva hommikul ei kestnud päästetööd kaua, sest tegu polnud ju päris tavaliste meestega. Kohe, kui nad printsessi tornist alla olid toonud ja kogu tema ilu näinud ei suutnud mehed otsustada mida tehe ja nii mindi vanasse inimsööja koopasse edasist nõu pidam...
"Jevgeni Onegin". Esimene neist oli väga sünge ning kurjakuulutav. Jah, oli kohti, mis olid rõõmsama alatooniga, kuid üldiselt domineeris süngus. "Jevgeni Onegin" oli aga vastupidi rõõmsameelne ning peomeeleolus. Arvan, et see läheb väga hästi kokku samanimelise raamatuga, mille järgi too lugu ka kirjutatud on. "Capriccio Italien" algas väga hiilivalt läks siis üle rõõmsamale meeleolule. See tuletas mulle millegipärast meelde keskaega koos rüütlite ja printsessidega. Jean Sibelius oli Soome helilooja. Ta sündis 8. detsembril 1865 ja suri 20. septembril 1957. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kuulus on tema tsitaat: "Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi
Tüdrukutel on enamus asju roosad ning sooviksid, et kõik muu oleks ka veel roosa. Eriti hästi tuleb see teema välja ka Piret Raua kahes raamatus „Kõik võiks olla roosa“ ja „Emma roosad asjad“ samuti ka eelnevalt mainitud raamatud „Teistmoodi printsessilood“. Piret Raua raamatutes on roosa teema niivõrd märgatav, et isegi kõik asjad, mis seal on, peaksid olema roosad, kaasaarvatult vihm, lumememmed, taevas, jne. Printsessidega loomupäraselt käib kaasas ka roosad asjad, kleidid ning erinevad ehted, kuid rääkides Piret Raua raamatutest siis seal ei ole tegemist printsessidega ning roosat on natuke liiga palju, mistõttu võib väikesele tüdrukule jääda mulje, et kõik asjad peaksid olemagi roosad ning tal tekib vajadus roosade asjade järele. Roosad esemed käivad läbi ka Kätlin Vainola raamatutes „Kelli- peaaegu haldjas“ ning „Kelli
taltsutada. Aleksander märkas, et hobune kardab oma valju ja suutis teda maha rahustada ja siis ratsutas sellega niikaua, kui hobune alistus, Sellest hobusest sai Aleksandri parim sõber, kes oli temaga peaaegu 20 aastat nii sõdades kui spordis. Aleksandri vanemad olid mõlemad kange ja jõulise iseloomuga. Aleksander leidis end tihti oma vanemate võitluse risttuules. Kuningas Philippos kasutas abiellumist võõramaa printsessidega kui vahendit vähendada vaenlaste vastupanu. Alguses oli küll Aleksandri vanemate abielu armastusel põhinev, kuid armastus kustus väga kiiresti. Olympia oli kange naine, riiuhimuline ja tuline, nõudis ta austust. Kui Philippos jättis ta kõrvale ja abiellus uuesti, tegi ta kõik, et poiss jääks temaga ja oma isast seetõttu kaugeneks. Aleksander mehena Ehkki Aleksander oli alles teismeline, oli ta peale mehisuste katsete (esiteks metssea tapmine ja
tuleb isik, kes nende esemete tähendust mõistab. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) 7.sajandil hakkas valitsema esimene dharma-kuningas Srongtsen Gampo, Avalokitesvara kehastus. Ta ühendas Tiibeti ühtseks riigiks ja lõi konstitutsiooni, mis põhines budistlikul eetikal. Samuti mõistis ta kirjakeele vajalikkust pühade tekstide tõlkimisel. Tagamaks rahu oma valdustes, abiellus ta kahe budistliku naaberkuningriigi Hiina ja Nepaali printsessidega. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) Sada aastat hiljem oli Buddha õpetus Tiibetis juba juurdunud. Kolm vägevat meistrit Guru Padmasambhava Oddiyanast, Nalanda kloostriülem bodhisattva Shantarakshita (Shi- wa-`tso) ja teine dharma-kuningas Trisong Deutsan, Manjushri kehastus panid koos aluse Dharmale Tiibetis ja ehitasid üles esimese kloostri Samye (bSam-yas lHun-gyi-grub-pa gTsug-lag-khang), millest sai peamine budistliku hariduse omandamise koht
annaabi.ee 
