Konstruktsioon peab vastama reeglile (a=b)...(b=c) --- a=c Tõde abstraktsioon. Tõde on teadmise omadus. Tõde on seotud kriteeriumiga. Tõe kaks peegeldust: 1. Ratsionaalne mõistuspärane 2. Meeleline Kuidas oletus võib olla TÕENE? 1. faktitõde 2. arutluse loogika on korrektne Kokkuleppe liigid: 1. vaikiv leping 2. verbaalne ( mitte sõnastatud, kuid olemas) 3. juriidiliselt kinnistatud verbaalne kokkulepe Kaks lauset, sama mõte: (PRINCIPUM IDENTITATIS) 1. Kodanik N pani toime varguse. 2. Kodanik N omastas salaja võõra vara. 2 KIRJELDAV LOOGIKA Descartes Prantsuse filosoof 16-17 saj. SEADUSED: 1. seadus Enne dialoogi või vaidluse alustamist on soovitav mõistete tähenduses omavahel kokku leppida. 2. seadus Vasturääkivusi välistav seadus. Kehtib ühe ja sama ajaühiku kohta ühes ja samas suhtes.
Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik). Aristoteles õpetas, et loogika objektiks pole mitte mõtlemine üldse, vaid mõtlemise vormid. Põhilised mõtlemisvormid on mõiste (sõna), otsustuse e lause (väide) ning otsustustest koosnev arutlus. I. Kant nimetas selle formaalseks loogikaks. PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. Sümbolkujul: AA või p p, kus A tähistab mõistet, p otsustust (väidet, propositsiooni), samasust, järelduvust. Identsuse nõue on suhteline ja kontekstitundlik. VASTURÄÄKIVUSSEADUS (VASTURÄÄKIVUST VÄLISTAV SEADUS)
korrosiooni puhul metalli kaal kasvab. 18. sajandi vältel uurimisel täiustasid ja hakati tegelema kaalumisega. Tehti järeldus, et flogiston võib olla negatiivse kaaluga (kergus). Teooria kaotas väärtust, kuna iga uue fakti seletamiseks, toodi uued seletused juurde. Nii kaua kuni mudel töötab, nii kaua võime sellega rahul olla. Stahl ei esitanud vaid flogistoniteooriat. Tema üks teine oluline käsitlusviis: Ta esitles ainete kohta ühe süstemaatilise käistluse. Lihtkeha (principum) algne alge, jagamatud osakesed, mis iseseisvalt ei eksisteeri ja nende hulka kuulub ka flogiston. Need omavahel kombineerides (lihtkeha + flogiston) annavad segakehad (mixtum): metallid, fosfor, väävel (praegusel hetkel elemendid). Liitkehad (segakehade kombineerimisel) (compositium) praegu pm keemilised ühendid. Keemilised reaktsioonid ongi liitkehade jagunemine lihtkehadeks ja vastupidi. Ühinenud keha (aggregatum) suuremad aine tükid (nt kristallid), tekivad väiksematel liitkehade
Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine ("arche" kr.k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest"
2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad). 3. Filosoofia tekkimine oleva alge (arche) probleemina, eristada tuntumaid vastuseid probleemile (Thales, Anaximandros, Anaximenes, Pythagoras) Alge (arche) -- millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. [vrd. Zeus- valitseb, aga ei ole algus]. Arche otsimine viib taotluse poolest hiljem metafüüsikasse: käsitada olevat tervikuna tema algprintsiipides (principum arche tõlge). Küsimus mis on? -- jääb filosoofias kestma. Thales - Ainus elulooline fakt, mistõttu ka Thalest tunti, et ennustas 585. a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust.
annaabi.ee 
