vahel. Jooniselt 2 tuleb välja hästi 21. sajandi esimese kümnendi majandusbuum, kui nõudlus toodete järgi tõusis ning oldi nõus toote transpordi eest rohkem maksma, mis hiljem väljendus makseraskustes ja ka paljude ettevõtete pankrotis. (Wikipedia) Joonis 2. Baltic Dry Index 1985-2013 (Wikipedia) 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad Suurimad Läänemere-äärsed sadamad on Venemaa sadamad Primorski ja Peterburi sadam, mille käsitletavad kaubamahud aastas on ligikaudu 82 miljonit ja 77,6 miljonit tonni (euroopa komisjon). Nendele järgnevad Lätis asuv Riia sadam aastal 2013 kaubamahuga 35,4 miljonit tonni, Leedus asuv Klaipeda sadam aastal 2013 kaubamahuga 33,4 miljonit tonni, Eestis asuv Tallinna sadam aastal 2013 kaubamahuga 28,2 miljoni tonni ja Saksamaal asuv Lübecki sadam aastal 2010 kaubamahuga 23.1 miljonit tonni.
Hamburgi sadam Hamburgi sadam on Euroopa suurim raudteekonteinerite käsitlemiskeskus. Raudteeühendus Hamburgiga on kiire ja efektiivne. Raudtee on ühenduses sadamaga, mistõttu on minimaalne konteinerite vahepealne vedu autodega sadamast või sadamasse. Kaubavahetuses Euroliidu ja maadega läbi oma sadamate kasutab Venemaa peamiselt kahte transpordikoridori. Läänemere koridoril toimuvad veod peamiselt läbi Sankt-Peterburgi, Viiburgi, Võssotski, Kaliningradi ja Primorski sadamate, Musta mere koridoril läbi Novorossiiski ja Tuapse sadamate. Väiksemad kaubavood läbivad Murmanski ja Kaug-Ida sadamaid. Väljapääs Atlandi ookeanile on kõige kiirem ja odavam läbi Lääne- ning Barentsi mere. Nimetatud põhjustel peab Venemaa kaubavahetuses Euroopa riikide ja USA-ga just kõige tähtsamaks Loode-Venemaa transpordikoridore. Antverpeni sadam Antverpeni sadam on Euroopas suuruselt kolmas - eespool asuvad Rotterdam ja Hamburg - ning
[http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi maapealne osa Venemaal Nord Streami merealust torujuhet gaasiga varustava maapealse torujuhtme ehitus toimub Venemaal maismaal läbi Vologda ja Leningradi oblasti. Nord Stream AG Venemaal maapealse gaasijuhtme ehitusega ei tegele. Ehitatava gaasijuhtme maapealne osa saab alguse Grjazovetsist ja kulgeb kuni Viiburini. Räägitud on harujuhtme rajamisest Ust-Luuga, Primorski või Võssotski sadamasse, kuhu kavandatakse maagaasi veeldamise (LNG) tehast ja LNG eksporditerminali. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Projekti finantseerimine Projekti maksumuse kohta on erinevaid hinnanguid. Nord Stream esitab võimalike kuludena 5 miljardit eurot. Gazpromi 2006.a. aktsionäride üldkoosolek hindas võimalikeks kuludeks 7,377 miljardit eurot ja peab võimalikuks selle summa kasvu
lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna- Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on
lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt
6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on toornafta vedamiseks spetsialiseeritud naftatanker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kauba kogus. Kuna vedu toimub marsruutil Primorks- Rotterdam ja Primorski sadama akvatoorium talveperioodil jäätub, siis tankeril peab olema vastav jääklass, mis võimaldab sõita Primorsk sadamasse. Selleks jääklassiks võiks olla näiteks 1A( laev võib sõita meres, kus on jää paksusega kuni 0,8m; jäämurdjaga on võimalik sõita kiirusega kuni 5 sõlme, jää paksusega kuni 1m). Laevatüübiks võik olla AFRAMAX tanker 1A jääklassiga. Tankerid , mis võiksid vedada toornaftat Primorsk sadamast-Rotterdam sadamasse: DELTA PIONEER
annaabi.ee 
