peaksid pakkuma inimestele midagi n-ö seedimiseks, jagama ja andma ideid. Samuti mõtiskles ta interneti ja sotsiaalmeedia üle. Jens Thorhauge, Taani Raamatukogude ja Meedia Agentuurist lasi lendu järgmised mõtted: uus raamatukogu on kõikjal, kus on kodanikud; raamatukogudele ja informatsioonile on juurdepääs kõikjal; meedia ja info on igal pool ja tasuta; raamatukogu ruumist saab eelkõige ruum inimestele, mitte primaarsena hoiukoht raamatutele. Gitte Smed tõi välja digitaalteavikute laenutusprotsentide osakaalu võrdluses teiste teavikutega: 50% digitaalsuvised, e-raamatud 55% ja digitaalsed muusikafailid 10%. Lõpetuseks ütles Vahter, et Põhjalas on ühine väärtuste kogum, koostöö traditsioonid, toetuste süsteem jne, mis peavad jätkuma. Tõdeti, et raamatukogud peavad tähelepanu pöörama poliitikale ning olema kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse.
Vooruslik inimene ei saa seega olla väga noor. Võib teada, mis on vooruslikkus, kuid et saada vooruslikuks, peab tegutsema vastavalt ning ennast arendama. Aristotelese sõnul on mõned teod alati valed (7 voorust ja 7 surmapattu). Vooruste eetika kujunes välja juba keskajal. Siis tähendas õigsus ja moraalsus kristlikkus mõttes jumalale allumist. Augustinus toob sisse mõtte, et mõistust ei tohiks usaldada, vaid tuleb usaldada ainult vaimu, seega hüljatakse filosoofia. Inimene on primaarsena hing ehk selles elus polegi tegelikult õnn saavutatav, vaid pärast surma saavutatav. Kardinaalsed voorused on arukus, mõõdukas, meelekindlus ja õiglus. Neid saab inimene ise välja arendada. Aga on 3 teoloogilist voorust, mida ise välja arendada ei saa, vaid jumal on need inimesele kinkinud usk, lootus, armastus. Aquino Thomas üritab ühendada Aristotelese ja kristluse mõtteviise. Õnn seostub jumala armastamisega, seega pole maises elus seda võimalik
Vooruste eetikat võeti üle ka keskajal kristlikusse mõtlemisse. 7 surmapattu. Õige v moraalne tähendas Jumalale allumist. Kristliku eetika põhialus inimene ja jumal v inimene ja inimene. Augustinus mõistust ei saa usaldada. Ainult vaimu saab usalda. Isiklik elukogemus noores eas kokkupuutunud erinevate liikumistega, hiljem kristlaseks saamiseks hülgab selle. Mõistusest lähtuv käitumine tema jaoks paganlik. Tal olemas õnnekontseptsioon. Inimene primaarsena vaim. Hinge ülimaks eesmärgiks õnn hinge ühendus Jumalaga pärast keha surma. Selles elus pole õnn midagi saavutatavat. Lõplikult saavutatav peale surma. 7 voorust, nendest 4 loomulikud ja kardinaalsed (mille ümber kõik toimis) voorused, 3 teoloogilised voorused. Kardinaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindus, õiglus. 3 teoloogilist: usk, lootus, armastus. Mõtlemise võime pole inimesele antud niisama proovib läbi kahtluse jõuda tõeni. Skolastika püüdis seletada
Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele (p. 1.-5.), uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutset kiirust, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkusprintsiipi (p. 6.-9.), uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik. Holism (ingl
Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutkiiruse printsiipi, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkuse printsiipi, uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik. Kaasaegne füüsika uurib põhjuslikkuse mittefatalistlikke esinemisviise.
3.4 Sõna ja mõtte seos Pühakirja väidet, et alguses oli sõna, saab fikseeritud koodi mudelis võtta täiesti tõsiselt. Ferdinand de Saussure, mõjuka semiootikateooria looja, kelle tähendusemudelil põhineb varjatult kogu meie kooliharidus, on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga, mille tähenduse ta seejärel kuidagi välja selgitab. Sõnastikus käib juurdepääs infole märksõna kaudu. Seadustes on legaaldefinitsioonid antud terminitele, mitte mõistetele (kuigi termineid nimetatakse seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade
annaabi.ee 
