ΔV/ Δt – ruumala suurenemine ajaühikus L – relatiivne hüdrauliline juhtivus [s-1MPa-1] m – rakuseinte plastilisus [s-1MPa-1} π – rakulahuse osmootne rõhk Y – turgorrõhk Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein on kõigil rakkudel Sekundaarsein ladestub primaarseinale (sissepoole), on vaid osade kudede rakkudel (juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes) primaarsein on õhuke, suhteliselt elastne, võimaldab kasvu sekundaarsein on mitmekihiline, rakud on kasvuvõimetud, sageli surnud. Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt
rakuseinad paksemad. Libriformkiud - kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur. Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. 22. Puiduraku seina kihid, nende funktsioonid. Primaarsein – koosneb amorfsest valkainete massist, sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekundaarkiht S1-S3. Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja
Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12. Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid?
nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas .Piki aastarõngaid naaberraku vahel.Rakusein-noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja mood esmalt primaarsein,siis sekundaarsein.rakusein koosn maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega .Lehtpuu puidu ehitus molekulid mitselli(protofibrilli).Mitsellide õhu ja veega täitumine põhj puidu keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e kahanemist ja paisumist
aastarõngad selgesti eristatavad pole. Kambiumi tegevuse tulemusena: • Puutüvi pakseneb • Epidermis e. noore koore kattekude suurendab oma ulatust rakkude paljunemisega • Tekkiv rakkude disproportsioon 1/6 põhjustab epidermise katki kärisemise ja see langeb lõpuks päris ära 12. Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid? • Primaararengu tulemusena moodustub rakus primaarsein, mis koosneb: • amorfsest valkainete massist • sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. • Järgneb primaarseinast koosneva raku kasv pikkuses ja läbimõõdus kuni antud rakutüübi iseloomulike mõõtmeteni. • Primaarkihi paksus selle kasvuprotsessi jooksul praktiliselt ei suurene. • Rakuseina paksus hakkab suurenema kui rakk on oma sihtmõõtmed saavutanud.
A ja C mõjuvad antagonistlikud 14. Kirjutage Lockharti valem (raku venivuskasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused deltaV/delta t = Lm/L + m (P-y). m plastilisuskoefitsent. L hüdrauliline juhtivus. y minimaalne efektiivne trugorrõhk. P turgorrõhk. deltaV/delta t * V ruumala suurenemine ajaühikus. 15. Primaarseina paksus on 0,1-0,3 mikrom, sekundaarseina paksus on 3-4 mikrom 16. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke, elastne, kasvu võimaldav Sekundaarsein paks (ligniini kihid), kasvuvõimetud, sageli surnud rakud, moodustub vaid teatud kudede rakkudes (juhtkudede ksüleem) 17. Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Rakuseinas tselluloosiga seonduv ristseoseline glükaan glükuronoarabinoksülaanid (GAX).
deformatsioon) - veepotentsiaali erinevus väliskeskkonna ja taimekudede vahel (MPa) P turgor (MPa) Y minimaalne efektiivne turgor (MPa) (turgori väärtus millest alates kasv muutub võimalikuks) 21. Primaarseina paksus on . ~0,1µm., sekundaarseina paksus on . ~3-4 µm (kirjutage ligikaudsed suurused või suuruste vahemik) 22. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke (~0,1µm), elastne ja kasvu võimaldav; Sekundaarsein primaarseinale ladestunud ligniini sisaldavad kihid paksusega ~3-4 µm, kasvuvõimetud, sageli surnud rakud. Sekundaarsein moodustub ainult teatud kudede rakkudes (juhtkudede ksüleem, tugikoed, kattekoed) Sekundaarseina erinevused primaarseinast: tselluloosi hulk kasvab ristseoseliste glükaanide, struktuursete valkude ja pektiinainete hulk väheneb ladestub puitaine e ligniin 23
annaabi.ee 
