Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 1.9.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.1.32) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud ülekandetakistusena mille väärtus sõltub trafo ülekandetegurist R R 't = 2t , n kus n on trafo ülekandetegur. . Kui meil koormustakistus on astme väljundtakistusest väiksem, tuleb kasutada pinget vähendavat IC IB5 E IB4
Ulatub kümmnekonnast oomist mõnesajani. Taoliste väljund ja koormustakistuste Rakenduselektroonika 7 sobitamiseks kasutatakse lõppvõimenditel väljund trafot, milline võib erandjuhul ka puududa, kui transistori väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Trafo sekundaar mähisega ühendatud RL kandub primaarpoolele kantud takistusena, mille väärtus sõltub R Wl1 ülekande tegurist R 'L = 2L ; n = n W2 Kui koormustakistus on väljundtakistusest väiksem, siis tuleb kasutada pinget vähendavat trafot nii, et taandatud takistus on siis tegelikusest koormustakistusest suurem, seda taandatud takistust me võime kujutleda primaarmähise asemel
alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V. Lõppvõimendid Lõppvõimendites kasutatakse sageli trafosidestust sest trafo ülekande teguri valikuga on võimalik sobitada astme väljud nii et oleks tagatud maksimaalne võimsuse ülekanne. See võimalus tuleneb sellest et sekuntaarmähisega ühendatud takistus kandub primaarpoolele, taandatud takistusega, mille väärtus sõltub ülekanede tegurist.joonis 7 W2 RL n= R' L = W1 n2 Selleks et saada maksimaalse võimsuse edastamiseks vajaliku reziimi kus väljadtakistus võrdub koormustakistusega, tuleb trafo ülekandetegurit, kui koormustakistus on väljuntakistusest väiksem, kasutame pinget vähendavat trafot, kui ruurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 8
on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 7.4.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.7.14) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud ülekandetakistusena mille väärtus sõltub trafo ülekandetegurist , kus n on trafo ülekandetegur. RE CE R1 R2 91 +E E Rt CS Usis VT1 T1 JOONIS 7.14. . Kui meil koormustakistus on astme väljundtakistusest väiksem, tuleb kasutada pinget vähendavat trafot, kui suurem, siis pinget tõstvat trafot. I C U CE A I B1 I B2 I =I B3 BA I B4 I B5 E+e E-e
Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 7.4.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.7.14) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud ülekandetakistusena mille väärtus sõltub trafo ülekandetegurist Rt R 't = , n2 kus n on trafo ülekandetegur. +E R1 Rt
Lisaks tekitab probleeme erinevate korterite õhuvooluhulkade tasakaalustamine. Tavalised 244 reguleerklapid annavad soovitud tulemuse vaid juhul, kui ei toimu õhuvooluhulga liiga suuri varieerumisi ega plafoonide sulgemist. Hoonel on mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Väljatõmbeõhk kogutakse hoone katusel kokku ja juhitakse vesi-vesi tüüpi soojuspumba primaarpoolele ühendatud õhk-vesi soojusvahetisse. Pumba primaarkontuuris ringlev soojuskandja on vesi- glükooli lahus. Soojuskandja juhitakse hoone katuselt soojussõlmes paiknevasse soojuspumpa, mis toodab sooja tarbevett ja/või küttevett. Võrreldes eelmise lahendusega on antud juhul soojuskaod väiksemad, kuna soojuse transpordiks soojussõlme kasutatakse madalatemperatuurilist soojuskandjat. Väljatõmbeõhu
annaabi.ee 
